Tõuaretuse rakendamine mesindussektoris

Lisatud Urmas poolt L, 05/06/2010 - 21:32

Lugupeetud Põllumajandusministeeriumi juhtkond

Toetudes mesinike esindajate ja põllumajandusministri 12.05.2010.a kohtumise protokolli nr 9.2-2.4/702 punktile 4 Mesilaste tõuaretust on kindlasti vaja toetada ja selleks esitab mesinike ühendus kindla tegevuskava mis on kooskõlas „ Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 2010-2013“ meetmetega, on mesinike esindajad koostanud mesilaste tõuaretuse tegevuskava.

Käesolevaga saadame Mesilaste tõuaretuse tegevuskava, mille kaudu on kavandatud arengusuunad ja nende rakendamine mesilaste tõuaretuse valdkonnas. Mesindusprogrammi meetmes taotletud vahendid on tegevuskava üheks osaks. Tõuaretustöö läbiviimise tulemusel on Eesti mesilad varustatud meie kliimale vastavate tõuemade ja nende järglastega, mis omakorda tagab mesindussektori jätkusuutlikkuse ning võimaldab suurendada mesilasperede arvu ja meetoodangut Eesti riigis. Tulenevalt eeltoodust, taotleme Põllumajandusministeeriumi heakskiitu ja toetust kavandatu rakendamiseks.

Lugupidamisega

Aimar Lauge - Saaremaa Meetootjate Ühing
aimar.lauge@gmail.com ; mob 56656533

Jaanus Tull – Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
jaanus@meveda.ee ; mob 5090471

ManusSuurus
Tõuaretuse_tegevuskava 07.06.10.doc45 KB
Lisa 1 Eesti Mesinduse struktuur.doc30.5 KB
Lisa 2 Tõuliini_aretusskeem.doc32 KB
Lisa 3 Hindamisskaala mesilasperede hindamiseks tõuaretuses_05062010 (2).doc38.5 KB

Kommentaarid

by Urmas - 10.09.2010 - 19:11

Põllumajandusministeeriumi vastus tõuaretajatele

Tõuaretuse rakendamine mesindussektoris

Lugupeetavad mesindusühingute esindajad

Täname Teid kirja eest, milles esitasite lähiaastatel planeeritava mesilaste tõuaretuse tegevuskava. Arusaadavalt kaasnevad põhjalikuma ning järjepideva aretustegevusega suuremad kulutused.
Eesti ja Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel on viimase kuue aasta jooksul mesindussektori toetuseks läbi viidud Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm, mille kaudu on rahalisi vahendeid eraldatud lisaks muudele tegevustele ka Eesti mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöödeks (tõuparandustöö mesinduses, paljundusmaterjal, võrdluskatsed, väike- ja pakettperede
tehnoloogia, paarumismesilad). Näiteks teise mesindusprogrammi (2007-2010) raames oli mesilasperede arendustöödeks ette nähtud 400 700 krooni suurune summa. Tulevase, järjekorras kolmanda mesindusprogrammi läbiviimiseks esitas Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Mesinike Liidu, esindaja hr Aleksander Kilk ning Aivar Raudmets; Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, esindaja hr Jaanus Tull ning Saaremaa Meetootjate Ühinguga, esindaja hr Aimar Lauge, käesoleva aasta 15. aprilliks Euroopa Komisjonile „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 01.09.2010-31.08.2013“ projekti, mis muuhulgas sisaldab punkti 3.4. – Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö. Nimetatud punkti eesmärgiks on mesilasperede arvukuse ja meetootmise potentsiaali suurendamine ning kavandatud tulemused on järgnevad:
- mesilasperede suurendamise ja tõuparandustöö korraldamise pikaajaline arengukava ning detailne tegevuskava;
- kolme tõumesila (tõuparandustöö keskuse) väljaarendus koos tõupuhta paarumisalaga vastavalt kraini, itaalia ja buckfasti tõugu mesilastele;
- tõuparandustöö raames tõumaterjali võrdluskatsete ja jõudluskontrolli katse- ja hindamismetoodika väljatöötamine ning selle rakendamine vähemalt neljas tõu-testmesilas;
- õppe- ning teabematerjalide koostamine ning levitamine erinevate mesilastõugude pidamise võimaluste, paljundamise ning neile optimaalsete mesindusvõtete valiku osas.

Mesilaste tõuaretustöö iga-aastaseks kuluks eelnimetatud mesindusprogrammi raames on arvestatud 268 000 krooni, kogu programmperioodi peale kokku 804 000 krooni. Oma mesilaste tõuaretuse tegevuskavas toote ka üksikasjalikult välja mesilaste tõuraamatu pidamiseks vajaminevate kulude katmise küsimuse. Vastavalt Põllumajandusministri 18.jaanuari 2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotluse menetlemise kord“
paragrahvile 2 peab toetuse taotleja olema „Põllumajandusloomade aretuse seaduse“ alusel tunnustatud aretusühistu, kes sama määruse paragrahvi 3 alusel on tõuraamatut või aretusregistrit pidanud vähemalt ühe aasta. Et tegevuskava põhjal olete käeoleva aasta mais alles alustanud aretusühistu moodustamist ning selle tunnustamine seisab alles ees, siis ei vasta Teie kirjas ja tegevuskavas esitatud taotlus seni veel aretustoetuse nõuetele.
Teie tegevuskavas ühe finantseerimisallikana toodud ja riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014“ raames Eesti Maaülikooli poolt esitatud projekti „Mesilasemade üleskasvatamise erinevad tehnilised viisid, nende mõju mesilaspere arengule ja toodangu kvaliteedile“ otsustas seda hinnanud ekspertiisikomisjon rakendusuuringute programmi vahenditest mitte rahastada, sest nimetatud projekti tegevusi rahastatakse eelpool nimetatud kolmanda mesindusprogrammi raames.

Kalev Karisalu 625 6517, kalev.karisalu@agri.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Pomerants
Siseminister põllumajandusministri ülesannetes