Vastused Veterinaar- ja Toiduametile esitatud küsimustele.

Mesinike küsimused:

1.       Kuidas toimub teavitatud mesindus ettevõtte arvelt mahavõtmine?

Esitatakse avaldus tegevuskoha järgsele veterinaarkeskusele. Avalduse näidisvorm on kättesaadav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=266 (vt fail nr 3. Avalduse vorm ettevõttest teavitamiseks toiduseaduse alusel). Avalduse vorm on ühesugune nii tegevuse alustamise kui muutustest teavitamise puhul. Muutusest teavitamise alla kuulub ka käitlemise lõpetamine.

2.       Kas peab mesila päevikus haiguste ravi  (varraotoos) kirjeldama pere kohta või sobib kui kirjeldatakse mesila kohta?

Mesila päevikus peab haiguste ravi kirjeldama mesila kohta, aga kõik pered peavad olema identifitseeritavad ja peab olema teada millistele peredele on ravi tehtud (ravimiarvestus mesila pidaja poolt).

3.       Kui isa ja poeg peavad koos mesilasi, kuid on eraldi ettevõtjatena äriregistris,  kas nad võivad vurritada mett ühises mesilahoones?

Mee esmatootmine hõlmab nii mesilaste pidamist (isegi kui see laieneb väljaspool mesiniku valdusi asuvatele tarudele), mee võtmist tarudest ning pakendamist ja/või pakkimist mesiniku valdustes. Teisi, eelpool nimetamata toiminguid, mida teostatakse väljaspool mesiniku valdusi (nt mee pakendamine/pakkimine) ei saa pidada esmatootmiseks ning sellisel juhul loetakse isik meekäitlejaks, kel on ettevõtte tunnustamise kohustus enne tegevuse alustamist.

4.       Parim enne kuupäeva hakatakse lugema millisest kuupäevast? Kas vurritamise kuupäevast või  pakendamise kuupäevast?  Kui tunnustatud ettevõte  pakendab  erinevate mesinike mett, mis on erinevatel kuupäevadel vurritatud siis millist kuupäeva hakatakse lugema parim enne kuupäevaks?

Mee realiseerimise aeg ehk “Parim enne” on Mee Standardi EVS 738:1997 põhiselt 2 aastat kui järgitakse standardis toodud nõudeid. Mett hakatakse säilitama alates mee vurritamisest, kui see tekib ja müüginõudesse pannakse, st „parim enne“ hakatakse lugema vurritamise kuupäeva järgi.

Kui tunnustatud ettevõte  pakendab  ühte partiisse erinevate mesinike mett, mis on erinevatel kuupäevadel vurritatud, siis lähtub ta „parim enne“ määramisel kõige vanema mee vurritamise kuupäevast.

5.       Kui kaua kehtib vee proov?

Ma ei saa päris hästi küsimusest aru. Vee proov näitab ikkagi ainult antud hetke olukorda, st kui vesi on proovi jaoks võetud. Teavitamisele kuuluval ettevõttel tuleb enne tegevuse alustamist  analüüsida joogivett tavakontrolli näitajate osas (vt VTA kodulehel www.vet.agri.ee asuvat juhendit Vesi toidukäitlemisettevõtte toiduohutussüsteemis). Edaspidi tuleb minimaalselt joogiveest analüüsida mikrobioloogilisi näitajaid (kord aastas), mille olemasolu vees võib viidata saastumisele. Nimetatud näitajad on: 1)Escherichia coli 2) Enterokokid. Joogivee analüüsi katseprotokoll peab olema olemas ettevõttes (mesinikul) kohapeal ja vajadusel esitatav järelevalveametnikule ettevõtte kontrolli käigus või järelepärimisel. Analüüsi tulemusi (laboratooriumi katseprotokollid) säilitatakse vähemalt 2 aastat ja kindlasti kronoloogiliselt viimane protokoll.

6.       Kas teavitatud mesinus ettevõttel peab olema enesekontrolli plaan? Kui peab siis milline?

Jah, peab küll olema. Eesti Mesinike Liidul koostöös VTA-ga on valminud „Eesti head mesindustavad“. Seal on olemas enesekontrolliplaan tabeli kujul.

7.       Kui teavitanud väike mesinik vurritab köögis (saunas) siis mida lisaks kontollitakse peale dokumentide?

Ei ole eraldi nõudeid väikestele ja suurtele ettevõtetele, st kontrollitakse samu asju. Järelevalve käigus hindab järelevalveasutuse järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

 Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:
1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid;
5) puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
6) käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
7) märgistust ja muul viisil teabe esitamist jne.

Lisaks on järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid, sealhulgas:
1) kontrollida hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid;
3) kasutada isiku või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda isikult seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda ettevõtte töötajaid;
4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist;
5) võtta proove jne.

Isik on kohustatud abistama järelevalveametnikku käesoleva seadusega ja teiste õigusaktidega  ettenähtud ülesannete täitmisel.

8.       Kui kaua peab dokumentatsiooni alles hoidma? (mitu aastat?)

„Eesti heades mesindustavades“ on soovitatavaks dokumentide säilitamise ajaks märgitud 3 aastat. Meie arvates on see piisav aeg. 

9.       Kas on olemas dokumentatsiooni näidised?

Eraldi näidiseid ei ole olemas.

10.   Kas mesila hoones peab olema vesi ja kanalisatsioon?

Soovitav on, et oleksid olemas nii vesi kui kanalisatsioon, kuid kui mesinik suudab tagada, et ta teostab kõiki toiminguid hügieeniliselt (seadmed, töövahendid, ruumid on puhtad jne), siis ei saa vee ja kanalisatsiooni puudumine hoones takistuseks.

11.   Milline dokumatsioon peab teavitatud mesilas olemas olema? Kas on näidised olemas?

Eesti heades mesindustavades on räägitud milline dokumentatsioon peab olemas olema.

Nõuded dokumentatsiooni osas, mida tuleb mee esmatootmisel ja käitlemisel säilitada:

- Ravimiarvestus võimalike ravimite tarvitamise kohta mesilas, retseptiravimite kasutamise korral hoida alles veterinaararsti poolt väljastatud retseptide koopiad.

- Pidada arvestust mesilaste haiguste esinemise kohta mesilasperedes.

- Dokumentatsioon sisseostetud sööda(suhkru) kohta (sööda liik ja päritolu).

- Muu asjasse puutuv dokumentatsioon (näiteks joogivee kvaliteedianalüüsid, andmed laboratoorselt uuritud meeproovide ja muude analüüside kohta ning analüüside tulemused, tervisetõend jms.).

- Dokumentatsioon enesekontrolli teostamise kohta täidetud tabeli kujul. Registreeritakse tegevuste teostamise kuupäevad.

- Jälgitavuse tagamiseks peab meetootja  pidama arvestust toodetud mee  ja müüdud mee osas (kuupäev, kogus, partii nr, ostja andmed) ning ostetud pakkematerjalide jms osas.

12.   Kas tarud peavad olema nummerdatud?

Jah, tarud peavad olema nummerdatud.

13.   Mis siis juhtub, kui avastatakse, et mesinikul on rohkem mesilasi kui 15 ja ta ei ole teavitanud vet.ametis?

Toiduseadusest tulenevalt peab käitleja teavitama järelevalveasutust enne toidu käitlemise alustamist ettevõttes. Seega, kui mesi pärineb mesinikult-käitlejalt, kellel on rohkem kui 15 mesilasperet ja kes tegeleb mee esmatootmisega, siis selline tegevus kuulub teavitamisele. Veterinaar- ja Toiduametit ei pea täiendavalt teavitama ettevõttest, mis on registreeritud Kaubandustegevuse seaduse alusel majandustegevuse registris (MTR) või ettevõttest, mis on registreeritud Loomatauditõrje seaduse alusel põllumajandusloomade registris. Kui selgub, et mesinik ei täida teavitamise nõuet, siis vastavalt Toiduseaduse § 53¹ lõikele 3 on võimalik teda karistada toidu käitlemise eest ettevõttes, millest ei ole teavitatud, rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, võib karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

14.   Teavitatud mesindusettevõte peab iga kuu 5 kuupäevaks teavitama eelneva kuu käideldud mee kogused. Mis on selle teavitamise eesmärk?

See nõue tuleneb Veterinaarkorralduse seadusest. Nende koguste järgi arvutatakse välja järelevalvetasu suurus. Teavitatud mee esmatootjad peavad maksma 5 krooni toodetud või pakendatud mee tonni kohta. Järelevalveametnik teeb otsuse järelevalvetasu sissenõudmise kohta iga kalendrikuu 5. kuupäevaks. Otsust järelevalvetasu sissenõudmise kohta ei tehta, kui järelevalvetasu on väiksem kui 25 krooni.

15.   Mis siis saab, kui mesinik ei teavita ennast vet.ametisse?

Sama vastus, mis küsimusele nr 13.

16.   Kuidas veterinaaramet kontrollib, et kõik mesinikud, kellel on rohkem kui 15 pere oleksid teavitatud?

Volitatud veterinaararstid käivad inspekteerimas oma piirkonna mesilaid.

17.   Kas mesindushoones võib olla puit seinad ja puitlagi?

Seinapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad.

18.   Kas maakonniti on veterinaar kontroll ühesugune või on erinev?

Kontroll on ühesugune. Eesti erinevatele maakondadele kehtivad siiski ühesugused nõuded, st ei ole eraldi nõudeid näiteks Saaremaa mesinikele või Harjumaa mesinikele.

19.   Mis on selle mesiniku eelised võrreldes teiste mesinikega, kui ta ennast teavitab vet.ametis?

Otseseid eeliseid ei ole, kuid ka mesinikud peavad täitma seadustes kehtestatud nõudeid, seal hulgas teavitamise nõuet. Küsiksin vastu, et mis on teiste seaduste täitmise eelis?

20.   Kas on olemas nõuded kärjepõhjale?

Vaha peab olema vaba ameerika haudmemädaniku tekitajatest.

21.   Kas mesilas tohib peale mesilasvahast kärjepõhjade kasutada ka kunstkärge(kunstmaterjalist, tehismaterjalist, parafiinist jne.)?

 Tohib küll kasutada kunstkärgi välja arvatud mahemesinduses.

22.   Kas viimase 6 kuu jooksul on lisandunud või on lähiajal tulemas muudatusi vet.nõuete vallas, mida võiksid teavitatud ja tunnustatud mesindusettevõtted teada?

Uusi nõudeid ei ole lisandunud ja ei ole ka teada, et lähiajal midagi muutuks. Samas märgiksin siin ära, et „Eesti head mesindustavad“ on valmis saanud.

23.   Millal või kas võetakse vastu mesinduse head tavad?

Eesti Mesinike Liit saatis Veterinaar- ja Toiduametile taotluse, kus paluti hinnangut  „Eesti headele mesindustavadele“. VTA hindas juhendis esitatud soovitusi ja leidis, et antud juhend on vastavuses toiduhügieeninõuetega.

Nüüd tuleb Eesti Mesinike Liidul esitada antud juhend Põllumajandusministeeriumile, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

24.   Kui teavitatud või tunnustatud ettevõtet on kontrollitud siis millise aja jooksul tuleb kontrollijal ettevõttele saata kontrollimise akt?

Seda aega, kui kiiresti peab ettevõte akti saama, ei ole fikseeritud.

25.   Kui kontrollitud ettevõtja ei ole nõus aktis kirjeldatud puudustega siis kuidas ja kelle poole ta peaks pöörduma?

Aktis on olemas koht, kuhu käitleja või tema esindaja saab kirjutada oma  arvamuse ja vastuväited tuvastatud asjaolude (puuduste) kohta.

Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile.

26.   Saaremaa mesinikud on 3-4 aastat tagasi ostnud meehoiustamiseks plasttaara, millele tollel ajal ei nõutud sertifikaate. Kas nad peavad hankima sellele taarale sertifikaadi? 

Antud probleemiga palun pöörduge oma järelevalveametniku poole.

P.S. Küsimustele vastates on lähtutud sellest, et tegu on teavitatud ettevõttega.