Järelvalve mett käitlevates ettevõtetes.

 
 
Riikliku toiduohutusalase järelevalve korraldamise alus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004.

Järelevalve üldine korraldus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toiduainete õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, ning kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

 
Toiduseaduse §47 lõike 1 alusel teostab pädevuse piires Veterinaar- ja Toiduamet järelevalvet erinevates käitlemisvaldkondades, sealhulgas ka mett käitlevates ettevõtetes.
 
Riikliku järelevalve ülesandeks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele.
 
Inspekteerimise sagedus
 
Selleks, et tarbija toidulauale jõuaks ohutu ja kvaliteetne mesi, teostab Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarkeskuse järelevalveametnik järelevalvet meekäitlejate üle. Järelevalvet viiakse läbi regulaarselt, vastavalt järelevalveasutuse koostatud plaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et toitu käitlev ettevõte on rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid (mh tarbijakaebused vms). Nt tunnustatud meekäitlemisettevõtete järelevalvet teostatakse vähemalt 2 korda aastas.
 
Inspekteerimine viiakse üldjuhul läbi käitlejale ette teatamata.
 
Mida kontrollitakse?
 
Järelevalve käigus hindab järelevalveasutuse järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.  Samuti hinnatakse pakendite märgistuse vastavust ning pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele.
-          Väikeses koguses mee esmatootjad (st kuni 15 taru või mesilasperega majapidamised või ettevõtted) peavad vastama Toiduseaduses ja põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruses nr 72 „Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded” sätestatud nõuetele. Selliste käitlejate üle kontrolli teostamisel hinnatakse muuhulgas ka seda, kas käitleja ei ületa nimetatud määruses kehtestatud väikeseid koguseid.
-          Teavitatud meepakenduskeskused peavad vastama Toiduseaduses ja  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta I lisas sätestatud nõuetele.
-          Tunnustatud meepakenduskeskused peavad vastama Toiduseaduses ja  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta II lisas sätestatud nõuetele.
Samuti peavad meekäitlemise ettevõtted vastama Toiduseaduse alusel kehtestatud erinevate õigusaktide nõuetele (Nt. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2004. a määrus nr 41 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded”  jpm) ning Euroopa Liidu otsekohalduvatele õigusaktidele.
 
 Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:
- käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
- toitu ja selle koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
- toidu valmistamist;
- toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid;
- puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
- käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
- märgistust ja muul viisil teabe esitamist;
- jälgitavust ehk arvestuskohustuse täitmist jms.
 
Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.
 
Inspekteerimise käigus võidakse võtta ka proove mee kvaliteedi ja  mikrobioloogilise seisundi hindamiseks ning proove ettevõtte hügieenitaseme hindamiseks. Proovi võtmisel vormistatakse proovivõtu protokoll. Proovid võetakse käitleja kulul, st et proovimaterjali maksumust käitlejale ei kompenseerita.. Negatiivsete analüüsitulemuste korral tasub analüüsimise kulu Veterinaar- ja Toiduamet. Kui labori analüüside tulemuste põhjal toidutoore, toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud käitleja.
 
Lisaks järelevalveproovidele võidakse proove võtta ka saasteainete seire jaoks.
 
Inspekteeimise akt
 
Iga inspekteerimise kohta vormistatakse ettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akt, kuhu märgitakse ettevõttes leitud puudused, viide õigusaktile ning puuduse kõrvaldamise tähtaeg.
Kontrolli aktis teeb järelevalveametnik ettevõttele õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral esmalt ettekirjutuse, selle kordumisel toimub juba sunnivahendi rakendamine.

 

Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile.