Ettevõttest teavitamine Vet. ametile

LINK: Originaalartikkel

 

EL otsekohalduvate õigusaktide (loe uue hügieenipaketi) jõustumine 1. jaanuarist 2006. a tingis Eestis rea riiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamise, muutmise ja/või uute kehtestamise.

 

1. juulist 2006.a jõustus toiduseaduse (edaspidi seadus) muutmise seadus, mille kohaselt kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega on sisse viidud lisaks ettevõtte tunnustamise nõudele ka ettevõttest teavitamise nõue. Teavitamise kohustus on sätestatud seaduse paragrahvi 7 lõikes 1.

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, artikli 6 lõike 2 kohaselt peavad kõik toidu käitlejad teavitama järelevalveasutust ettevõttest, kus toitu käideldakse. Seega peavad järelevalveasutusel olema andmed nende ettevõtete kohta, kus toimub toidu käitlemine, ning järelevalveasutus peab need ettevõtted registreerima. Kuna toidu käitlemine tähendab kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe, peavad ettevõttest teavitama kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad alates tootmisest kuni toidu tarbijale üleandmiseni.

 

Enne toiduseaduse muutmise seaduse jõustumist ei kuulunud tunnustamisele kõik nimetatud ettevõtetest. Seega sätestatakse nende ettevõtete kohta, mis tunnustamisele ei kuulunud, seaduse muudatusega uus ettevõttest teavitamise kohustus. Teatud ettevõtete suhtes, mis kuulusid enne 01. juulit 2006.a toiduseaduse kohaselt tunnustamisele, kohaldatakse edaspidi vaid teavitamist (näiteks toidu vedamisega tegelevad ettevõtted; jaekaubandusega, sh hulgikaubandusega, tegelevad ettevõtted kes käitlevad toitu, mida võib hoida toatemperatuuril). Teavitama ei pea tunnustamisele kuuluvast ettevõttest.

Sisuliselt on teavitamise puhul tegemist tunnustamise menetluse lihtsustatud protseduuriga, mille käigus teavitatakse järelevalveasutust ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Teavitada tuleb enne käitlemise alustamist! Pädev järelevalveasutus registreerib teavitatud ettevõtte andmed, peab registreeritud ettevõtete üle arvestust vastavalt andmekogude seadusele ning teostab riiklikku järelevalvet kehtestatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Siinkohal on oluline rõhutada, et toidu käitlemine ka teavitatud ettevõttes peab ja saab toimuda üksnes vastavale ettevõttele õigusaktides sätestatud hügieeni ja muude asjakohaste toidualaste nõuete kohaselt.

 

 

Käitleja peab teavitama ettevõttest juhul kui ta tegutseb näiteks ühes või mitmes alltoodud käitlemisvaldkonnas:

 

1. Taimsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused.

Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on antud punkti tähenduses loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine. Esmatootmisega seonduvad tegevused on näiteks nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi.

 

2. Loomsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused.

Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks antud punkti tähenduses on:

2.1 munade tootmine ja kogumine tootja juures ning munade müümine tunnustatud munapakenduskeskusele, munatoodete tootmise ettevõttele või kohalikul turul; v.a väikeses koguses st alla 50 linnuga farmist pärinevate munade turustamine.

2.2 mesindusega seonduvaid tegevused, mida teostatakse mesiniku enda juures, nagu mee kogumine, vurritamine, pakendamine ja turule viimine; va väikeses koguses st 15 tarust pärineva mee turustamine. Juhul kui mesinik mee pakendamisel segab mee hulka nt pähkleid, rosinaid vms või ta pakendab ka kellegi teise käitleja kui oma mett, siis selline tegevus kuulub tunnustamisele.

 

3. Eraelamus toidu regulaarne valmistamine turuleviimiseks.

Juhul kui toitu käideldakse hoones, mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turule viimiseks. Siinkohal on välja arvatud ettevõtted, kus käideldakse loomset toitu ja turustatakse seda teisele käitlejale.

 

4. Toidu vahendamine, k.a interneti-või postimüük (v.a punktid 5 ja 6)

Juhul kui tegeletakse toidu vahendamisega siseriiklikult ja liikmesriikide vaheliselt, v.a toidu ladustamine.

 

5. Toidu import.

Toidu importi reguleerivad Toiduseadus ja Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus. Seadustest tulenevalt on toidu import jaotatud järgnevalt:

a)import vabaks ringluseks st toit tuuakse Eestisse Euroopa Liidu välistest riikidest ja vormistatakse Euroopa Liidus piiranguteta turustamiseks;

b)toimetamine tollilattu, vabalattu, vabatsooni st tegemist on sisuliselt transiitkaupadega, mis tuuakse ladudesse Euroopa Liidu välistest riikidest ja on mõeldud väljavedamiseks samuti Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Vastavad loomset päritolu toidu ladustamisega tegelevad ettevõtted peavad eelnevalt olema tunnustatud Veterinaar-ja Toiduameti poolt Euroopa Liidu nõuetele mittevastavate kaupade ladustamiseks, mitteloomset päritolu toidu ladustamisega tegelevad ettevõtted peavad olema tunnustatud või teavitatud Toiduseaduse alusel.

c) transiit läbi Euroopa Liidu st tegemist on toidu otsetransiidiga ( ladustamiseta ) Euroopa Liidu välisest riigist Euroopa Liidu välisesse riiki;

d)toidu Euroopa Liitu toimetamine muul eesmärgil st muu, kui punktides a-c loetletud eesmärgil toidu Euroopa Liidu välisest riigist Euroopa Liitu toimetamine ( nt töötlemine tolli kontrolli all, hävitamine jmt ).

 

6. Toidu eksport

Toidu eksporti reguleerivad Toiduseadus ning Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus. Tegemist on Euroopa Liidu tollistaatuses toidu väljaviimisega Euroopa Liidust Euroopa Liidu välisesse riiki.

 

7. Toatemperatuuril hoitava toidu ladustamine, või sellega seotud teenuse pakkumine

 

8. Toatemperatuuril hoitava toidu müümine tarbijale ja/või tarbimiseks pakkumine kohapeal

Juhul kui tegeletakse üksnes toatemperatuuril hoitava toidu müümisega tarbijale ja/või tarbijale pakkumisega kohapeal.

 

9. Toidu jaemüük, sh toitlustamine teisaldatavates ja/või ajutistes ruumides (müügitelkides, -kioskites ja sõidukites)

Juhul kui tegeletakse toidu (nt toatemperatuuril ja mittetoatemperatuuril hoitava toidu) jaemüügiga, sh toitlustamisega teisaldatavates ja/või ajutistes ruumides (müügitelkides, -kioskites ja sõidukites).

 

10. Toidu müümine müügiautomaatides

Juhul kui tegeletakse toidu (nt kuumade või külmade jookide või jäätise või pakendatud ja pakendamata toatemperatuuril hoitava toidu) müümisega müügiautomaatides.

 

11. Farmis (majandis) tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses kogustes käitlemine

Juhul kui tootja müüb või annab liha muul viisil tasuta või tasu eest üle otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab selle liha oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sh toitlustusettevõttest, otse tarbijale. Toitlustusettevõttest on keelatud tarbijale turustada kuumtöötlemata liha.

 

12. Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine

Juhul kui jahimees müüb või annab liha muul viisil tasuta või tasu eest üle otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab selle liha oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sh toitlustusettevõttest, otse tarbijale. Toitlustusettevõttest on keelatud tarbijale turustada kuumtöötlemata liha.

 

13. Kütitud ulukite käitlemine ulukite kogumiskeskuses

 

14. Toidu vedamine (st toidu vedamine toiduveoettevõttes)

Antud punkti tähenduses on veoettevõtteks ettevõte, mis sisulisel pakub veoteenust teisele toidukäitlemisettevõttele.

 

 

Ettevõttest teavitamiseks esitab käitleja enne käitlemise alustamist kirjaliku avalduse Veterinaar-ja Toiduameti kohalikule asutusele.

NB! Siinkohal annab seadus ka mõningad erandid, millistel juhtudel teavitamine otse (loe täiendavalt) järelevalveasutusele ei ole nõutav.

 

Määruse 882/2004 artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt võivad pädevad asutused ettevõtetest teabe saamiseks kasutada ka teisi olemasolevaid registreid, kui nende eesmärgid kattuvad määruse 852/2004 eesmärgiga. Sellise võimaluse kasutamiseks on asjakohased sätted toodud seaduse paragrahvi 7 lõike 2 punktides 2, 3 ja 4.  Osundatud punktide kohaselt ei pea järelevalveasutust täiendavalt teavitama:

 

1. Loomakasvatushoonest või -rajatisest või loomade pidamiseks piiritletud alast, mis on registreeritud loomatauditõrje seaduse alusel.

Loomatauditõrje seaduse § 7 lõike 1 kohaselt peavad loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad olema seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel registreeritud põllumajandusloomade registris, mille vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ning volitatud töötlejaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Põllumajandusloomade registris registreeritakse muu hulgas loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad, kus tegeletakse põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega ning mesindusega mesilaste ja mesindussaaduste turustamise eesmärgil. Põllumajandusloomade registris on seega andmed kõikide isikute kohta, kelle toidu tootmine on seotud elusloomadega farmi tasandil (piimafarmid, kalakasvandused, mesilad). Seega ei ole vajalik nende isikute puhul uuesti ettevõttest teavitamine ning ettevõtte registreerimine toiduseaduse alusel.

 

2. Ettevõttest, kus tegeletakse toidu jae- või hulgikaubanduse või toitlustamisega ja mille sellekohased andmed on majandustegevuse registris kaubandustegevuse seaduse alusel.

Kaubandustegevuse seaduse § 12 lõike 1 kohaselt on “Kauplejal ja kaubanduse korraldajal lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris.”. “Kaupleja” on kaubandustegevuse seaduse kohaselt “isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust”, “kaubandustegevus” on muu hulgas “vallasasja pakkumine ja müük; toitlustamine ning tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel”. Seega peaksid kõik isikud ja asutused, kes pakuvad või müüvad vallasasju (toiduseaduse mõistes tegelevad toidu või esmatoodete jae- või hulgimüügiga), või toitlustavad, olema registreeritud majandustegevuse registris. Registreerimist taotleb ettevõtja. Andmed ettevõtja, tegevuskoha, tegevusala ning kaupade ja teenuste kohta saadetakse sellesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, kus on ettevõtja tegevuskoht. Registreerimisel antakse ettevõtja igale tegevusalale kordumatu registreeringu number. Ettevõtja peab teavitama registreeringuandmete muutumisest või tegevusalal tegutsemise lõpetamisest viie tööpäeva jooksul. Majandustegevuse register on avalik kasutamiseks kõigile. Seega ei ole vajalik juba majandustegevuse registris registreeritud ettevõttest teavitamine ning selle registreerimine toiduseaduse alusel.

 

3. Apteegiteenust osutavast või ravimite hulgimüügiga tegelevast ettevõttest, mis on registreeritud ravimite käitlemise tegevuslubade registris ravimiseaduse alusel.

Ravimiseaduse § 26 lõike 4 ja § 29 lõike 2 kohaselt peab ravimite tootmiseks, ravimite hulgimüügiks ja apteegiteenuse osutamiseks olema tegevusluba. Tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada dokumendid ja andmed, mis on nõutud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. aasta määruses nr 33 “Ravimite käitlemise tegevusloa taotlemise ning taotluste menetlemise tingimused ja kord”. Sellest tulenevalt peaksid kõik tegevusluba omavad ravimite käitlejad täitma sisuliselt ka toidu ohutuse aspektist olulisi kriteeriume. Tegevusload ravimite käitlemiseks registreeritakse ravimite käitlemise tegevuslubade registris, mis on avalik register ning kättesaadav Ravimiameti koduleheküljel. Seetõttu ei ole vajalik nimetatud käitlejate registreerimist toiduseaduse alusel.

 

Punktides 1-3 toodud juhtudel loetakse vastavad ettevõtted teavitatuks toiduseaduse alusel ning järelevalveasutused saavad vajaliku informatsiooni ettevõtete kohta nimetatud andmebaasidest.

 

 

Juhul kui ettevõte ei ole mingil põhjusel registreeritud kas põllumajandusloomade registris, majandustegevuse registris või ravimite käitlemise tegevuslubade registris, siis sellisel juhul esitab käitleja enne käitlemise alustamist kirjaliku avalduse Veterinaar-ja Toiduameti kohalikule asutusele. Veterinaar-ja Toiduametile esitatav teavitamise avalduse näidisvorm on kättesaadav toidukontrolli dokumendivormide ning ka ettevõttest teavitamise rubriigis. Siiski eeldatakse, et ettevõtjad kes tegelevad kaubandustegevuse raames vallasasja müügi ja/või pakkumisega, on registreeritud majandustegevuse registris.

 

Juba tegutsevad ning enne 01. juulit 2006. a tunnustatud ettevõtted loetakse automaatselt teavitatuks ning edaspidi nt täiendavate käitlemisvaldkondade või toidugruppide lisandumisel või teiste muudatuste (nt ärinime muutus, tegevuse lõpetamine, jmt) puhul ei ole tarvis esitada taotlust ettevõtte asukohajärgsele veterinaarkeskusele, vaid viia vastav muudatus sisse majandustegevuse registris (http://mtr.mkm.ee/).

 

Ettevõttest, millest on enne 01.juulit 2007.a teavitatud Tervisekaitseinspektsiooni, ei pea täiendavalt informeerima, vaid andmed ettevõtete kohta antakse Tervisekaitseinspektsioonilt üle Veterinaar- ja Toiduametile.