Mesi ja sidrun – ravimid külmetuse vastu

www.coffeetea.info/ee.php

Talveperioodil, kui organism on nõrgestatud, on suur tõenäosus nakatuda grippi või külmetuda, see aga tähendab – nohust nina, valusat kurku, köha ja kõrget temperatuuri.

Spetsialistide kinnitusel ei ole parimat, kui mitte kõikide, siis paljude haiguste vastu, looduslikku ökoloogiliselt puhast ravimit, kui seda on mesi. Ehtsal, naturaalsel meel on raviv ja profülaktiline toime külmetuse ja paljude selle tagajärgede vastu, ta on tõepoolest tervise ja energia ammendamatu allikas, kasulik igas vanuses ja sobib hästi medikamentoosse raviga.

Kõikidel aegadel on mesi olnud efektiivne mitmesuguste haiguste profülaktika- ja ravivahend. Juba ennemuiste võeti inimeste poolt kasutusele mitmesuguseid mesinduse saadusi. Babüloonlased, assüürlased, hindud, hiinlased ja juudid kasutasid mett paljude haiguste ravimisel. Avicenna soovitas mett kui ravimit ja toitu, mis pikendab inimeste eluiga, kreeka meditsiini isa Hippokrates nimetas mett haavu parandavaks vahendiks ning tema hauale püstitati mesipuu, kust saadava meega raviti haigeid lapsi.

Rahvameditsiinis on mesi – üks populaarsemaid ravivahendeid mitmesuguste külmetushaiguste vastu ja on ära teeninud universaalse koduse ravivahendi kuulsuse.

Meel on desinfitseeriv toime kurgule ja suuõõnele ning osaledes aktiivselt organismi ainevahetuses, tugevdab ta ka närvisüsteemi. Peale selle hoiab mesi ära õhu-piisknakkuse teel levivaid haigusi ning on suurepärane vahend kurgupõletiku vastu.

Külmetushaiguste profülaktikaks ja raviks sügis-talvisel perioodil soovitatakse neli korda päevas süüa teelusikatäis mett, millele on lisatud kaks tilka sidrunimahla. Samuti on külmetuse korral eriti kasulik tarvitada vastu ööd mett kuuma tee või piimaga (1 supilusikatäis mett klaasitäie tulise tee või piima kohta), sidrunimahlaga (100 g mett ja ühe või poole sidruni mahl), vaarika ja teiste ravimtaimedega.

Kuid kõige efektiivsem profülaktika gripi ja külmetuse vastu – on regulaarne hoolitsemine oma tervise eest. Alustame sellest, et lubame endale hakata rohkem jalgsi käima, vähem närveerima ja hoolikamalt tervislikest eluviisidest kinni pidama. Sest tervis saab alguse just sellistest «pisiasjadest».