- Frontpage
- Lisa sisu
- Information material
- Wiki
- Viimased artiklid
- Pictures
- Artiklid
- Eestikeelsed artiklid
- Parimad maiused on Saaremaa mesi ja eksklusiivsed trühvlid
- "Kuldne Maius 2009" II
- Noortalunikud saavad PRIAst starditoetust taotleda
- Mesinikud küsivad: kas LEADER-meede toetab petist?
- Mee- ja šokolaaditoodete näitusmüük “Magus Postitee”
- Esmakordselt eesti delegatsioon Apimondia 2009 kongressil
- Mesilasperede päästeoperatsioon
- Mesilased valmistuvad talveks
- AMEERIKA HAUDMEMÄDANIK Kuidas seda varakult avastada, vältida ja tõrjuda
- Avariisse sattunud mesilased ründasid päästjaid
- Mesinikud: rapsikasvatajaid tapavad meie mesilasi!
- Eesti mee päevad.
- Keemikud päästavad Eesti mee au
- Mesilaste korjemaa
- Mesilaste korjemaa 2
- 16.02.2012 - SMÜ koosolek Salme jahimajas
- 17 miljonit mesilast sattusid ahelavariisse
- 9aastane poiss läks mesilase kuritarvitamise eest kohtu ette
- Aasta Mesinik 2010 - Aimar Lauge (TÄIENDATUD)
- Aasta mesinik aretab Kesselaiul inglise mesilastõugu
- Aasta mesinikud panid käima hobimesinike aastaringi
- Aastaga tarbiti 913 tonni mett
- Alutaguse metsades töötavad Taali mesimummud
- Ameerika haudemädanik - suurim kahju tekitav mesilastaud maailmas
- Austraalia mesilased «mumifitseerivad» elusaid vaenlasi
- EL suurendab mesindussektori toetust
- Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu koosolek 10.10.2009
- Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu õppereis Rootsi tootmismesilatesse
- Eesti Mee Päevad
- Eesti mesilased vajavad hädasti tõuparandust
- Elujõud meetilgas
- Emast ja tütrest koosnev magusameistrite paar vurritab Hüürus ausat eesti mett
- Esimene lumi
- Euroopa Liit andis liikmetele käsu mesilaste suremusega võidelda
- Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsioon meemesilaste tervise ja mesindussektori probleemide kohta
- Ilmus Kutsekoja Infoleht
- Imeilus suvepäev koos buckfasti mesilastega
- In memoriam - Tõnu Rosenfeldt
- Isamesilane tarus
- Järvamaal hukkus 70 tarutäit mesilasi. Kas mürgitamine?
- Jõuluklassika
- Karm talv on mesilaid juba kahjustada jõudnud
- Kas külm võtab mesilased ära?
- Kevad vindub
- Kodumaise mee nappus kergitas selle hinda
- Korjeaja algus
- Kui kaob mesindus, pidavat kaduma ka inimene
- Kui mesilane nõelab
- Kui mesilased surevad
- Kurgja talukultuurikool kolib tuppa
- Kust mesi tuleb? « Egiptlasega abielus:
- Kõige enam mesilaid registreeriti Saaremaal
- Kõige halvema mee saab poest ja parema laadalt
- Leevi Väli: mind tabas totaalne arusaamine, et mesindus on mu tõeline kutsumus
- Lesed talvituvad ka?
- Linnaisad: Tallinnas mesilaste pidamine tasuliseks!
- MIKS ME PEAKSIME ARMASTAMA METT?
- Mahemesi on kallim, kuid puhtam
- Makedoonia mesinik nõudis karu käest kohtuga kahjud sisse
- Mee analüüside ja vee mikrobioloogiliste analüüside tegemine
- Meepäevad: mee varud hakkavad lõppema
- Meesegud tervisekingiks
- Mesi - ravim ja maius ühes purgis
- Mesi aitab õietolmuallergiat leevendada
- Mesi ja sidrun – ravimid külmetuse vastu
- Mesi: parim kevadine organismi suurpuhastaja
- Mesila hukk kipub müsteeriumiks jääma
- Mesilased kontrollivad Saksamaa lennujaamade õhu puhtust
- Mesilased on kofeiini- ja nikotiinisõltlased?
- Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid
- Mesilaspered tuleb hiljemalt 1. maiks PRIAs registreerida
- Mesilasperede arvu teatamise tähtaeg hakkab saabuma.
- Mesilasperede statistika
- Mesilaste aretus 1930. aastatel ja praegu
- Mesilaste aretusmeetodid
- Mesilaste arvukuse langust põhjustab toitainepuudus
- Mesilaste kadu ähvardab viljasaake
- Mesilaste masshävingut põhjustasid seeninfektsioon ja viirus
- Mesilaste massimõrv — mitu miljonit tiivulist läks loojakarja
- Mesilaste nõelamine kui ravimeetod?
- Mesilaste pidamine ei saa olla meelakkumine
- Mesilaste väljasuremise mõistatus süveneb
- Mesilate andmed tuleb 1. maiks PRIA põllumajandusloomade registrisse kanda
- Mesilinnukeste väärtus
- Mesimagus ja suurema mureta äri
- Mesindus seadus valmis!
- Mesinduskeskuse idee hakkab lõpuks Muhus vilja kandma
- Mesinduspäev Kuressaares Kuursaalis 21.november 2009.a.
- Mesinik Aimar Lauge osales eksperdina mesinduse õppekava koostamisel
- Mesinik teeb mitmikele kingituse
- Mesinik: nugis on vaat et hullem kui karu
- Mesinike sügispäevad 2009 Jänedal 28.-29. novembril
- Mesiniku suminad - Ettevaatust, varroatoos!
- Mesiniku suminad - Sügiskuu algus
- Mesiniku suminad - Talv tuli mesilasse
- Mesiniku suminad: Pööripäev
- Mesinikud kardavad arengukavast väljajäämist
- Mesinikud lähevad ühiselt Lätti
- Mesinikutöö juurde kutsus magus maitse
- Minu tee mesinduse juurde
- Muhu mesinik soovitas Põltsamaa kolleegidele rohkem ühistegevust
- Muhu saarel luuakse Buckfasti mesilastõu aretuskeskus
- Muistse mesinduse muuseum
- Mulgid pidasid meefestivali
- Muljeid mesinduse sümpoosionilt
- Muttide nuhtlus
- Neljas meefestival
- Nii nad tapsidki pisiettevõtluse
- Noored mesinikud võivad 2013. aastast hakata toetust saama
- Nugise rünnaku ohvriks langes 20 mesilasperet
- Nugisekahjustus
- Oleme tegutsenud
- Olulised küsimused ja vastused mee kohta
- Paakspuumeest ja meemaiastest nugistest
- Parasiitkärbes teeb mesilasest zombi
- Pariisi linnamesilased korjavad maamesilastest rohkem mett
- Pataloogilise materjali proovivõtu juhised mesilashaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks tarulangetisest kevadel 2011
- Poola mesinik "tõusis surnust üles" ja hakkas kirstus karjuma
- Põllumehe mürgiprits tapab mesilasi
- Pööripäev – mesilastele olulisemaid aegu
- Püsinäitus Mesindus Eestis
- Saaremaa Meetootjate Ühingu koosolek
- Saaremaa mesinikud suurendavad mesilasperede arvu
- Saarlaste firma kaupleb Buckfasti mesilastega
- Statistikaamet mesinikele: pole põhjust karta!
- Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune
- Suve tulek
- Sügis täies hoos
- Sügissumin mesilas
- Taimede väljasuremine mõjutab mesilaste arvukust?
- Tallinna Müügimaks mesimumme ei puuduta
- Talvel hukkus palju mesilasi
- Tippmesinikuks kujunemise lugu
- Tüli ähvardab katkestada plaani päästa Inglismaa mesilased.
- Uus mesindusprogramm – kuumim teema
- Uus teatrietendus vajab lavakujunduse jaoks lamavtarusid
- Vabandused
- Vabariiklikud mesinike talvepäevad 20.-21. veebruaril 2010 Jänedal
- Valik Sloveenia ja Austria reisipilte
- Vananaiste suvi
- Viie pudeli mee tõttu suleti California lennujaam
- Viimane aeg mesilasi toita
- Väikesaartele tuleb mesilaste paaritusala
- Välismaa mee salapealetung lüüakse tagasi
- Võrnu külas hukkus sadu mesilasi
- Õiguskantsler tahab mesilased põhiseadust austama panna
- Õitsvate põldude mürgitamine toob trahvi
- Õpetajad aitavad algaja mesiniku järjele
- Õppepäev mesilas
- Ülihea meesaak hoiab selle hinna möödunud aasta tasemel
- Välismaised artiklid
- Saaremaa Meetootjate Ühing
- Saaremaal on tänavu keskmine meeaasta
- Eestikeelsed artiklid
- Raamatud
- Meetoitude retseptivihik
- Perioodikaväljaanded
- Tarvilikku
- Videod
- Õigusaktid ja eeskirjad
- JUTUTUBA
- Lingid
- Mesindusprogramm 2010-2013
- SMÜ
Elujõud meetilgas
www.kalev.ee/est/
Mesi – see on imetlusväärselt laia toimespektriga bioloogiliselt aktiivne loodussaadus, mida mesilased toodavad õitsvate taimede nektarist.
100 grammi mee kogumiseks peavad mesilased läbi lendama umbes miljon taime, läbides selleks vahemaa, mis võrdub ligikaudu Maa ekvatoriaalse ümbermõõduga. Oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest erineb mesi nektarist. Teaduslikult on tõestatud, et iga meetilk sisaldab üle 70 erineva inimorganismile omase ühendi, kusjuures nende suhe on samasugune nagu inimese veres. Naturaalse mee koostises leidub В1-, В2-, В3-, Н-, К-, С-, Е-, А- ja muid vitamiine, samuti rauda, mangaani, vaske, orgaanilisi happeid ning teisi organismile kasulikke aineid.
Tervis ja ilu
Mee raviomadusi tunti juba muistsetel aegadel – oma töödes on sellest rääkinud Hippokrates, Demokritos, Pythagoras ja Aristoteles. Rahvameditsiinis kasutati mett vanasti ja kasutatakse ka tänapäeval väga erinevate kesknärvisüsteemi, südame-veresoonkonna, kopsu-, seedetrakti jpt organite haiguste raviks.
Seda on aegade jooksul tuntud ka kui organismi vananemisprotsesse pidurdavat vahendit.
Tänapäeva esteetiline meditsiin ja ilutööstus kasutavad samuti mee ja teiste mesindussaaduste suurepäraseid omadusi, hoolimata sellest, et teaduslikud kõrgtehnoloogiad võimaldavad luua uusi, väga efektiivseid vahendeid erinevate kosmeetiliste probleemide lahendamiseks. Kosmetoloogias kasutatakse meetooteid nii naturaalsel kujul kui ka ekstraktidena.
Levinum ja tuntum meeprotseduur on meemassaaž, milleks tarvitatakse tavalist, töötlemata ja lisanditeta mett ning spetsiaalset pressivate liigutustega massaažitehnikat. Protseduuri käigus muutub mesi läbipaistvast valgeks sitkeks massiks, mida on hiljem lihtne kehalt eemaldada. Füsioloogiliselt saab protseduuri ajal toimuvat kirjeldada järgmiselt: mesi annab endast inimorganismile ära kõik kasulikud mikroelemendid, aidates samaaegselt väljutada jääkaineid ja toksiine. Selle järgi, milliseks muutub mesi massaaži kestel, suudab kogenud massöör määrata kindlaks kliendi organismi seisundi ning selgitada välja keha problemaatilisemad piirkonnad. Mida kiiremini muutub mesi valgeks tihkeks massiks, seda enam vajab organism puhastamist. Mõnes kehapiirkonnas, näiteks piki selgroogu, võib see protsess olla märgatavam kui mujal, andes märku, et just seal peituvad peamised probleemid. Mõnes kohas võib mesi jääda aga täiesti muutusteta, tähistades keha tervemat piirkonda. Kliendile on meemassaaž väga mugav ja meeldiv. Siiski võib esimeste protseduuride ajal esineda mõnikord valuaistinguid – organismil ei ole lihtne vabaneda kogunenud jääkainetest ja toksiinidest. Lisaks massaažile võib meega teha ka kehamähkimise protseduure. Mesi kiirendab organismi ainevahetusprotsesse ning avaldab märgatavat lipolüütilist toimet, olles tänu sellele hea vahend tselluliidihooldusteks.
Vastunäidustusi meele praktiliselt ei ole, välja arvatud allergiajuhud. Samas ei maksa järeldada, et kui inimesel tekib mett süües allergiline reaktsioon, ilmnevad tal sarnased probleemid ka mee välispidisel kasutamisel. Iga inimorganism on ainulaadne ning kui tekib suur soov meeprotseduuride järele, tuleks usaldada oma sisetunnet.
Väga laialdaselt on tuntud mee kasutamine veeprotseduuridel, ent siinjuures on vaja silmas pidada, et mesi on väga tugeva veresooni laiendava toimega. Seetõttu ei soovitata inimestel, kelle kehal leidub nahapinna lähedal asuvaid laienenud veene (eriti näol), mett veeprotseduurideks kasutada.
Samuti on organismi puhastavaid teraapiaid, mille puhul tarvitatakse mett seespidiselt. Et varustada organismi kõigi vajalike mikroelementidega, soovitatakse manustada teelusikatäis mett hommikuti enne sööki. Lisaks puhtale meele kasutatakse seda koos mitmesuguste lisandite, näiteks õunaäädika või küüslauguga. Need doktor Jarvise välja töötatud variandid on meil vähetuntud ning vääriksid eraldi artiklit. Tema metoodikad annavad konkreetseid soovitusi tõsisemat ravi vajavate probleemide (näiteks varikoosne veenide laienemine jne) lahendamiseks.
Tolm, vaha, vaik ja piim
Organismi tervendav mõju on teistelgi mesindussaadustel, näiteks õietolmul. See sisaldab rutiini – flavinoidi, mis aitab tugevneda kapillaaride seintel ning parandab veresoonte läbilaskvust. Apteekides on valmiskujul saadaval vitamiinitoode askorutiin, ent paljud inimesed ei soovi medikamente kasutada. Sel juhul võib neile soovitada toidulisandina õietolmu. Tuleb aga arvestada, et õietolm sisaldab erinevaid bioaktiivseid aineid väga kontsentreeritud kujul, mistõttu seda tohib kasutada ainult kuuridena. Näiteks pärast ühekuist õietolmu tarvitamist tuleks enne järgmist kuuri teha kahekuine vaheaeg.
Mesilasvaha kasutatakse kuummähkimise protseduurides mitte üksnes esteetilistel eesmärkidel, vaid ka mingi kehaosa soojendamiseks meditsiiniliste näidustuste korral. Analoogiliselt parafiinimähistega soojendatakse vaha spetsiaalses anumas, kantakse soovitud kehaosadele ning mähitakse keha kilesse. Protseduur kestab umbes 30 minutit ning raviefekt saavutatakse mesilasvaha keemilise koostise ja soojuse koostoimel. Kile all tekib nn kasvuhooneefekt, mis aktiveerib ainevahetust ning lüpolüüsi – rasvade lõhustumist. Seega soovitatakse mesilasvahaga kuummähise protseduure neile, kes soovivad langetada kehakaalu, teha tselluliidihooldust ning parandada naha toonust ja elastsust. Reaalset tulemust probleemsetes kehapiirkondades, näiteks puusadel, võib märgata isegi ilma täiendava massaažita. Peamiseks vastunäidustuseks soojendavatele mähistele on veenide laienemine. Siiski ei ole protseduur ka niisugusel juhul täielikult keelatud, kuid seda tohib teha lokaalselt. Mesilasvaha mähistest ja muudest sarnastest kehahooldustest tuleb hoiduda raseduse ajal, günekoloogiliste probleemide korral ning südame-veresoonkonna haiguste ja tromboflebiidi puhul. Protseduure mesilasvahaga võivad endale lubada ka inimesed, kellel on meeallergia.
Meel baseeruvat fütovaiku kasutatakse bioepileerimisel, mille tarvis valmistatakse erinevaid spetsiaalsegusid. Näiteks lisatakse vaigule Kreeka pähkli ekstrakti, sidrunimahla jne. Välimuselt sarnaneb see vaik vahale, lõhnates samal ajal nagu mesi. Fütovaik lahustub vees ning tänu sellele on nahka pärast protseduuri lihtne töödelda. Vaik tungib karvajuurtesse ilma neid lõhkumata ja põhjustamata nahaärritusi. Kreeka pähkli ekstrakt aeglustab karvakasvu, mesi ise on aga looduslik antiseptik. Kõik need omadused võimaldavad fütovaiku kasutada bikiinipiirkonna, kaenlaaluste ja õrnade näoosade epileerimisel. Segu kantakse nahale jahedal kujul ning see toimib nagu tavaline epileerimisvahend.
Kosmeetikatööstuses on hinnatud tooraine mesilasema piim – sekreet, mida töömesilased toodavad emamesilase toitmiseks. Mesilasema piimast valmistatavat apilakki kasutatakse meditsiinis ja parfümeerias, samuti toidulisandina, et tõsta isu. Kosmetoloogias kannab mesilasema piima ekstrakt nimetust Royal Jelly. See sobib väga hästi kuiva ja kahjustatud näonaha hoolduseks, kuna on tugeva regenereeriva toimega. Spetsiifilise magusavõitu lõhna tõttu on preparaat kosmeetikavahendites alati äratuntav. Tänu kõrgele bioaktiivsete ainete sisaldusele on mesilasema piim väga efektiivse toimega.
Mett ja mesindussaadusi lisatakse sageli ka juuksehooldusvahendite koostisesse. Mõnikord võib kosmeetikatoodetest leida taruvaigu piirituslahust. Puhtal kujul on taruvaik kleepuv vaigutaoline aine, mida mesilased toodavad pesa seinte vooderdamiseks ja pragude tihendamiseks. Et propolis on tugeva antibakteriaalse ja antiseptilise toimega, kasutatakse kosmetoloogias taruvaiguekstrakti desinfitseerimiseks, mikrotraumade parandamiseks, samuti nahakahjustuste ennetamiseks päikesepõletuse korral. Taruvaik aitab hästi akneravi viimases etapis, mil põletikulisi koldeid enam ei ole, kuid on vaja kiirendada naha taastumisprotsessi ning hoida ära uute vistrike teket.
Lõputult kasulik
Eelnevad olid vaid mõningad mee ja mesindussaaduste kasutusvõimalused kosmetoloogias ja meditsiinis, tegelikkuses leidub neid palju rohkem. Näiteks alluvad paljud selgroo- ja liigeseprobleemid, radikuliit ning osteohondroos edukalt ravile mesilasmürgiga, millel on suurepärane soojendav toime. Samuti on olemas eksootilisi puhtalt raviotstarbelisi metoodikaid, kus patsient laseb end mesilastel nõelata, ent need ei kuulu enam kosmetoloogide pädevusse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki mesindussaadusi kasutatakse võrdväärselt nii meditsiiniliste näidustuste puhul, homöopaatilistes preparaatides kui ka keha- ja näohooldustoodetes.
Artikli koostamisel nõustas autorit Balti Spaaettevõtete Assotsiatsiooni esinaine Svetlana Šabalina.

Recent comments
3 weeks 6 days ago
20 weeks 11 hours ago
20 weeks 6 days ago
1 year 26 weeks ago
1 year 28 weeks ago
1 year 28 weeks ago
1 year 32 weeks ago
1 year 33 weeks ago
1 year 33 weeks ago
1 year 33 weeks ago