Ameerika haudemädanik - suurim kahju tekitav mesilastaud maailmas

www.maaleht.ee

Ameerika haudmemädanik (AHM) on väga ohtlik meemesilaste haudmehaigus, mida põhjustab eoseid moodustav bakter Paenibacillus larvae larvae.

Haigus on pikaldase kestusega, salajase, hiiliva levikuga ja raskesti tõrjutava iseloomuga ohtlik mesilaste haudme haigus. See levib kergesti perest peresse ja naabermesilatesse. Kui ei rakendata piisavalt
tõhusaid tõrjemeetodeid, siis kliiniliste AHM sümptomitega mesilaspered tavaliselt surevad.

AHM on raskeim haudmehaigus ja sellesse nakatumine tähendab väga sageli mesilaspere hukkumist. Haigestunud vagel sureb omalaadsesse veremürgitusse, kui bakter siirdub soolest vagla kudedesse. Enamasti saabub surm pärast haudmekannu kaanetamist eelnuku staadiumis. Surnud eelnukk moondub sitkeks kummitaoliseks massiks, mis kleepub kärjekannu
torgatud tiku külge ja venib, kui tikku välja tõmmata. Hiljem jäävad koorikuks kuivanud vagla jäänused tugevasti kannu külge. Haigusele peetakse iseloomulikuks tisleriliimi lõhna tarus.

Kannupuhastajad mesilased levitavad bakteri eoseid larvidele. Eosed muutuvad bakteriteks, satuvad vagla soolde ja tapavad vagla tavaliselt kannu kaanetamisel enne haiguse ilmseks tulemist. Bakter elab aktiivselt vaid mesilase vaglas.

Surnud vaglad muutuvad mädanevaks pruuniks massiks. Kuna bakterid hakkavad moodustama eoseid, võib taud hakata levima. Eosed annavad taudile suurema probleemi, kuna ühest surnud vaglast moodustub ligi 2 miljardit eost. Haigus levib suve teisel poolel, seda soodustavad
kuum suvi ja perede ülekuumenemine.

AHM bakteri P. l. larvae eosed võivad suiras, pinnases ja kärjekannudesse jäänud koorikutes (surnud vaklade kuivanud jäänused) säilida elujõulistena isegi kümneid aastaid. Kõige kauem kestnud püsimajäämise test osutas, et eosed on võimelised idanema ka pärast 35 aastat viibimist koorikus. Arvatakse, et tegelikult võivad nad säilida veelgi kauem.

Lisaks on P. l. larvae ka väga vastupidav kõrgele temperatuurile. Näiteks mees hävivad eosed 100ºC juures alles 20 minuti jooksul.

Ameerika haudmemädanik levib haudmele eostega saastatud toidu kaudu. Kui mesilaspere mees või õietolmus leidub vähesel määral AHM eoseid, siis haudme nähtavat haigestumist tavaliselt ei teki. Kui suurenev eoste määr ületab teatud kriitilise piiri, siis hakkavad haudmealal tavaliselt ilmnema AHM kliinilised tunnused. Selline haigestunud mesilaspere hukkub tavaliselt mõne kuu jooksul.

AHM võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju nii mesinikele kui ka marjade ja seemnete tootjatele. Möödunud kümnendil kasvas Euroopas registreeritud AHM juhtumite arv, mis toob veelgi selgemalt esile profülaktika vajaduse ja tõrjemeetodite tähtsuse.

Ameerika haudmemädanik on suurim kahju tekitav mesilastaud maailmas. Sellest tulenevate suurte majanduslike kahjude tõttu on see olnud aastaid teatamiskohustuslik ohtlik mesilaste nakkushaigushaigus.

Hoolimata üha suuremast ennetustööst, rakendatud piirangutest ja
karmistunud tauditõrjest pole suudetud haiguse vastupanu siiski murda ning seda täielikult likvideerida. Olukorda raskendab haiguse märkamatu hiiliv levik ja üha suurenev kauplemine mesilassaaduste ja mesilastega üle maailma.