- Avaleht
- Lisa sisu
- Informationsmateriale
- Wiki
- Viimased artiklid
- Fotoalbumid
- Artiklid
- Eestikeelsed artiklid
- Parimad maiused on Saaremaa mesi ja eksklusiivsed trühvlid
- "Kuldne Maius 2009" II
- Noortalunikud saavad PRIAst starditoetust taotleda
- Mesinikud küsivad: kas LEADER-meede toetab petist?
- Mee- ja šokolaaditoodete näitusmüük “Magus Postitee”
- Esmakordselt eesti delegatsioon Apimondia 2009 kongressil
- Mesilasperede päästeoperatsioon
- Mesilased valmistuvad talveks
- AMEERIKA HAUDMEMÄDANIK Kuidas seda varakult avastada, vältida ja tõrjuda
- Avariisse sattunud mesilased ründasid päästjaid
- Mesinikud: rapsikasvatajaid tapavad meie mesilasi!
- Eesti mee päevad.
- Keemikud päästavad Eesti mee au
- Mesilaste korjemaa
- Mesilaste korjemaa 2
- 16.02.2012 - SMÜ koosolek Salme jahimajas
- 17 miljonit mesilast sattusid ahelavariisse
- 9aastane poiss läks mesilase kuritarvitamise eest kohtu ette
- Aasta Mesinik 2010 - Aimar Lauge (TÄIENDATUD)
- Aasta mesinik aretab Kesselaiul inglise mesilastõugu
- Aasta mesinikud panid käima hobimesinike aastaringi
- Aastaga tarbiti 913 tonni mett
- Alutaguse metsades töötavad Taali mesimummud
- Ameerika haudemädanik - suurim kahju tekitav mesilastaud maailmas
- Austraalia mesilased «mumifitseerivad» elusaid vaenlasi
- EL suurendab mesindussektori toetust
- Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu koosolek 10.10.2009
- Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu õppereis Rootsi tootmismesilatesse
- Eesti Mee Päevad
- Eesti mesilased vajavad hädasti tõuparandust
- Elujõud meetilgas
- Emast ja tütrest koosnev magusameistrite paar vurritab Hüürus ausat eesti mett
- Esimene lumi
- Euroopa Liit andis liikmetele käsu mesilaste suremusega võidelda
- Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsioon meemesilaste tervise ja mesindussektori probleemide kohta
- Ilmus Kutsekoja Infoleht
- Imeilus suvepäev koos buckfasti mesilastega
- In memoriam - Tõnu Rosenfeldt
- Isamesilane tarus
- Järvamaal hukkus 70 tarutäit mesilasi. Kas mürgitamine?
- Jõuluklassika
- Karm talv on mesilaid juba kahjustada jõudnud
- Kas külm võtab mesilased ära?
- Kevad vindub
- Kodumaise mee nappus kergitas selle hinda
- Korjeaja algus
- Kui kaob mesindus, pidavat kaduma ka inimene
- Kui mesilane nõelab
- Kui mesilased surevad
- Kurgja talukultuurikool kolib tuppa
- Kust mesi tuleb? « Egiptlasega abielus:
- Kõige enam mesilaid registreeriti Saaremaal
- Kõige halvema mee saab poest ja parema laadalt
- Leevi Väli: mind tabas totaalne arusaamine, et mesindus on mu tõeline kutsumus
- Lesed talvituvad ka?
- Linnaisad: Tallinnas mesilaste pidamine tasuliseks!
- MIKS ME PEAKSIME ARMASTAMA METT?
- Mahemesi on kallim, kuid puhtam
- Makedoonia mesinik nõudis karu käest kohtuga kahjud sisse
- Mee analüüside ja vee mikrobioloogiliste analüüside tegemine
- Meepäevad: mee varud hakkavad lõppema
- Meesegud tervisekingiks
- Mesi - ravim ja maius ühes purgis
- Mesi aitab õietolmuallergiat leevendada
- Mesi ja sidrun – ravimid külmetuse vastu
- Mesi: parim kevadine organismi suurpuhastaja
- Mesila hukk kipub müsteeriumiks jääma
- Mesilased kontrollivad Saksamaa lennujaamade õhu puhtust
- Mesilased on kofeiini- ja nikotiinisõltlased?
- Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid
- Mesilaspered tuleb hiljemalt 1. maiks PRIAs registreerida
- Mesilasperede arvu teatamise tähtaeg hakkab saabuma.
- Mesilasperede statistika
- Mesilaste aretus 1930. aastatel ja praegu
- Mesilaste aretusmeetodid
- Mesilaste arvukuse langust põhjustab toitainepuudus
- Mesilaste kadu ähvardab viljasaake
- Mesilaste masshävingut põhjustasid seeninfektsioon ja viirus
- Mesilaste massimõrv — mitu miljonit tiivulist läks loojakarja
- Mesilaste nõelamine kui ravimeetod?
- Mesilaste pidamine ei saa olla meelakkumine
- Mesilaste väljasuremise mõistatus süveneb
- Mesilate andmed tuleb 1. maiks PRIA põllumajandusloomade registrisse kanda
- Mesilinnukeste väärtus
- Mesimagus ja suurema mureta äri
- Mesindus seadus valmis!
- Mesinduskeskuse idee hakkab lõpuks Muhus vilja kandma
- Mesinduspäev Kuressaares Kuursaalis 21.november 2009.a.
- Mesinik Aimar Lauge osales eksperdina mesinduse õppekava koostamisel
- Mesinik teeb mitmikele kingituse
- Mesinik: nugis on vaat et hullem kui karu
- Mesinike sügispäevad 2009 Jänedal 28.-29. novembril
- Mesiniku suminad - Ettevaatust, varroatoos!
- Mesiniku suminad - Sügiskuu algus
- Mesiniku suminad - Talv tuli mesilasse
- Mesiniku suminad: Pööripäev
- Mesinikud kardavad arengukavast väljajäämist
- Mesinikud lähevad ühiselt Lätti
- Mesinikutöö juurde kutsus magus maitse
- Minu tee mesinduse juurde
- Muhu mesinik soovitas Põltsamaa kolleegidele rohkem ühistegevust
- Muhu saarel luuakse Buckfasti mesilastõu aretuskeskus
- Muistse mesinduse muuseum
- Mulgid pidasid meefestivali
- Muljeid mesinduse sümpoosionilt
- Muttide nuhtlus
- Neljas meefestival
- Nii nad tapsidki pisiettevõtluse
- Noored mesinikud võivad 2013. aastast hakata toetust saama
- Nugise rünnaku ohvriks langes 20 mesilasperet
- Nugisekahjustus
- Oleme tegutsenud
- Olulised küsimused ja vastused mee kohta
- Paakspuumeest ja meemaiastest nugistest
- Parasiitkärbes teeb mesilasest zombi
- Pariisi linnamesilased korjavad maamesilastest rohkem mett
- Pataloogilise materjali proovivõtu juhised mesilashaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks tarulangetisest kevadel 2011
- Poola mesinik "tõusis surnust üles" ja hakkas kirstus karjuma
- Põllumehe mürgiprits tapab mesilasi
- Pööripäev – mesilastele olulisemaid aegu
- Püsinäitus Mesindus Eestis
- Saaremaa Meetootjate Ühingu koosolek
- Saaremaa mesinikud suurendavad mesilasperede arvu
- Saarlaste firma kaupleb Buckfasti mesilastega
- Statistikaamet mesinikele: pole põhjust karta!
- Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune
- Suve tulek
- Sügis täies hoos
- Sügissumin mesilas
- Taimede väljasuremine mõjutab mesilaste arvukust?
- Tallinna Müügimaks mesimumme ei puuduta
- Talvel hukkus palju mesilasi
- Tippmesinikuks kujunemise lugu
- Tüli ähvardab katkestada plaani päästa Inglismaa mesilased.
- Uus mesindusprogramm – kuumim teema
- Uus teatrietendus vajab lavakujunduse jaoks lamavtarusid
- Vabandused
- Vabariiklikud mesinike talvepäevad 20.-21. veebruaril 2010 Jänedal
- Valik Sloveenia ja Austria reisipilte
- Vananaiste suvi
- Viie pudeli mee tõttu suleti California lennujaam
- Viimane aeg mesilasi toita
- Väikesaartele tuleb mesilaste paaritusala
- Välismaa mee salapealetung lüüakse tagasi
- Võrnu külas hukkus sadu mesilasi
- Õiguskantsler tahab mesilased põhiseadust austama panna
- Õitsvate põldude mürgitamine toob trahvi
- Õpetajad aitavad algaja mesiniku järjele
- Õppepäev mesilas
- Ülihea meesaak hoiab selle hinna möödunud aasta tasemel
- Välismaised artiklid
- Saaremaa Meetootjate Ühing
- Saaremaal on tänavu keskmine meeaasta
- Eestikeelsed artiklid
- Raamatud
- Meetoitude retseptivihik
- Perioodikaväljaanded
- Tarvilikku
- Videod
- Õigusaktid ja eeskirjad
- JUTUTUBA
- Lingid
- Mesindusprogramm 2010-2013
- SMÜ
MIKS ME PEAKSIME ARMASTAMA METT?
Helen Urbanik otsustas, et talve künnisel on viimane aeg otsida välja toekas meepurk ja suur lusikas: võitlus gripi vastu olgu vähemalt maitsev
Möödunud nädalavahetusel sõin ma terve 300grammise purgi jagu mett. Alustasin hommikul tummise, helekollase, pisut vänge haisuga õietolmu ja mee segust. See oli alguses nii isuäratav nagu martsipan. Järelmaitse oli juba pisut vängemat sorti, nagu sööks puhast mandlipuru. Üle ühe lusikatäie seda segu limpsida ei suuda.
Päev edenes. Tegin mõned meeleivad. Õhtupoole limpsasin puhtaks lusikatäie mee ja mesilasemapiima segu. Sellel on pisut rohekas varjund, kuid maitse on õrnem ja hõrgum kui õietolmu segul. Kui lõpuks televiisori ette istusin, hoidsin peos purki pähklite, rosinate ja meega. Sealt ampsasin aeg-ajalt isukalt otse lusikaga. See oli lihtsalt nii hea! Tundsin ennast tõelise karupoeg Puhhina.
JAANUS TULL sööb päevas rohkem kui 100 grammi mett. Aastas teeb see siis oma neli kilogrammi. Täpselt ta ei tea, ei pea arvet. Tull on mesinik ja tema arvates on see täiesti loomulik, et meepurk seisab köögilaual, lusikas kõrval. "Mesi peab laual olema, muidu läheb meelest ära," on ta kindel.
Kui mett tahetakse kauem säilitada, oleks seda kõige parem hoida sahvris: seal on pime ja parasjagu jahe. Hädapärast kõlbab ka köögikapp. Mesinik Tull pakub välja veel ühe nipi: pange meepurk sügavkülma, seal seisab see värske ja säilitab pikaks ajaks oma vedela konsistentsi.
Samas ei mõista Tull, miks eestlased nii kangesti just vedelat mett armastavad. See näeb ehk tõesti isuäratavam välja, kuid kasulikum on hoopis kristalliseerunud mesi. Tull kiidab soomlasi, kes on suutnud panna oma rahva armastama kristalset mett: umbes 80 protsenti Soome meest on just kristalset sorti. Meil on lood vastupidi.
Tõelised meeasjatundjad on aga hoopis venelased. Tulli enda mee-alaste teadmiste põhi pärineb tuntud EPA õppejõult Paul Alleselt, kes omakorda ammutas need Venemaalt. Vene mesinikud on suured asjatundjad just taruvaigu, sõira, õietolmu, toitepiima jne segude valmistamise alal.
Tulli firma Meveda valmistab kahte sorti ravitoimelist meesegu: õietolmu ja mesilasema toitepiimaga. Just õietolmumett soovitab Tull kontorirottidele, kes teevad tööd rohkem pea kui kätega. Õietolm annab energiat ja leevendab närvilisust. Meest eristab õietolmu väiksem suhkrusisaldus, ka on seal rohkem toitaineid ja aminohappeid.
Pärnu haiglas töötav südamearst Enn Lõuk ütleb, et mesi nagu teisedki looduslikud ravimid on pigem organismi tugevdava ja tervistava toimega. Väljakujunenud haigust need välja ravida ei suuda.
Kõige olulisemad on mee puhul kaks asjaolu: kaaliumisisalduse tõttu loob mesi bakteritele ebasoodsa keskkonna ja isegi hävitab neid. Lisaks on mesi organismi jaoks valmistoode, mille omastamine ei nõua seedetraktilt erilist pingutust.
Asjatundjad ütlevad, et kõige paremini mõjub mesi siis, kui see imendub otse verre. Mida kauem meelusikat suus lutsite (mesi imendub läbi suu limaskesta) ja lasete nektaril seal aeglaselt sulada, seda parem.
Päris Puhhi kombel purgiviisi paljalt mett vihtuda siiski ei soovitata. Enamiku inimeste magu ei pea niisugusele "rünnakule" vastu. Mett saab lihtsa vaevaga kasutada toiduvalmistamise juures. Alustades salatikastmetest ja lõpetades lisandiga marinaadi valmistamisel. Kõige levinum tarvitamise viis on arvatavasti ravitee (või lihtsalt sooja vee) joomine meega.
EESTIS ON üSNA ARVESTATAV hulk mesilasperesid: kokku umbes 30 000, kes toodavad aastas kuni 600 tonni mett. Lisaks mesinikele on meil mitmeid mee-asjatundjaid. Näiteks meditsiinidoktor ja loodusravi spetsialist Aili Paju või südamearst Enn Lõuk, kes sellel teemal mitu raamatut kirjutanud. Nemad pakuvad mee ravitoime võimendamiseks välja hulga retsepte.
Vormsi Enn pakub aga juba mitu aastat välja hooaja gripi profülaktika retsepti, mille põhilisimaks komponendiks on mesi. Eelmisel aastal oli Vormsi Ennu segu järgmine: võrdsetes osades tuleb võtta mett, riivitud ingverijuurt, purustatud küüslauku ja päevakübara tinktuuri (vana indiaanlaste ravim, saadaval apteekides). Komponendid tuleb omavahel segada ja profülaktilisel eesmärgil manustada üks teelusikatäis päevas. Kui olete juba haige, võtke kolm teelusikatäit päevas.
Mee söömine parandab vastupanuvõimet. Kuna immuunsus kasvab pikkamööda, on praegune novembrilõpp ehk pisut hiljagi alustada enese vaktsineerimist mesilaste nektariga. Minu meelest tasub ikkagi katsetada, sest halba ei saa maitsev ravimeetod mingil juhul põhjustada.
Kui mõni kolleeg on aga juba külmatõppe nakatunud, soovitavad spetsialistid ennast hoida järgmiste nippide abil. Kindlasti puhastab suud ja hingamisteid bakteritest see, kui närite kolm korda päevas tükikese kärjemett. Aga aitab ka õhtune suuloputus vees lahustatud meega.
foto: Tiit Blaat
autor: Helen Urbanik
- log ind eller opret konto for at skrive kommentarer

Seneste kommentarer
2 weeks 6 days siden
19 weeks 12 hours siden
19 weeks 6 days siden
1 year 25 weeks siden
1 year 27 weeks siden
1 year 27 weeks siden
1 year 31 weeks siden
1 year 32 weeks siden
1 year 32 weeks siden
1 year 32 weeks siden