Mesilaste korjemaa 2

Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid.

Proopolis e taruvaik on mesilaste jaoks nii ehitusmaterjal kui desinfitseerimisvahend. Taruvaik on aromaatne kibeda maitsega kleepuv aine, mis sisaldab palju erinevaid eeterlikke õlisid, vaike e liimainet, parkaineid, millele mesilased lisavad veel vaha. Taruvaik hävitab baktereid, seeni ja viirusi.

Ühelt perelt võib ära võtta 50–300 g
taruvaiku, mida korjatakse kogumisrestidelt või kraabitakse kärjeraamidelt.

Taru seinte kraapimine või leeklambiga taru seinte põletamine pole õige, sest mesilased peavad siis taruvaigu uuesti valmistama.

Taruvaigu tarvis kogutakse toormaterjal kaselt, paplilt, kastanilt, pajult, lepalt ja suvel tõrvalillelt. Eelistatuim on kask. Seega kuuluvad kindlasti korjemaa hulka vaike andvad taimed.

Taruvaigu kogumine on raske töö. Toormaterjal surutakse tagajalgadel olevatesse suirakorvikestesse, tarus peavad teised mesilased selle ära kiskuma, läbi mäluma ja paika panema. Kõige kvaliteetsemad on kevadine ja sügisene taruvaik.

Mesindusproduktide valmistamiseks kuluv energiahulk, võrreldes mee valmistamiseks kuluva energiaga:

1 kg õietolmu = 4 kg mett;

1 kg taruvaiku = 10 kg mett;

1 kg mesilasi = 2,5 kg mett;

10 dm2 kinnishauet = 1 kg mett;

1 ülesehitatud kärg = 0,17 kg mett.

Mee- ja õietolmutaimed

Enamik nektarit eritavaid taimi annavad ka õietolmu, mistõttu neid nimetatakse meetaimedeks.

Meetaimed võib jaotada:

1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis-septembris).

2. Mee produktiivsuse järgi:

a) peameetaimed – pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka mono­floorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel mono­floorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt.

Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt;

b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitme­kesisus.

3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed.

Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades.

Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis.

Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik
metsas.

Meetoodang võib kanarbiku­metsas olla 40–44 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30–36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas
15–18 kg/ha.

Metsades on korjet peamiselt juunis-juulis, juulis tuleks kolida raiesmikele, kus õitsevad vaarikas, ahtalehine põdrakanep jt.

Kuna looduslike meetaimede õitsemise ajas on juulis-augustis vaheaeg, tuleb ühtlase korje saamiseks meetaimi külvata. Vaid ühe liigi külvamine ei taga veel head korjet, sest mesilased vajavad taimeliikide mitmekesisust.

Tabelis 3 on osa meetaimede oodatav õitsemise aeg alates paiselehe (Tussilago farfara) õitsemise algusest.

Artikkel ilmus ajakirja Maamajandus augustinumbris (2009).