Mesi - ravim ja maius ühes purgis

www.terviseleht.ee

Seda imeliselt magusat loodusandi jahiti ja tarvitati juba ürgajal. Manalarännakule kaasa pandud vilja- ja kullaanumate kõrval seisid Egiptuse ülikute hauakambrites ka meepotid.
Taruvaik oli ammustel aegadel muumiate palsameerimisel asendamatu. Vaha, õietolmu, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima on osatud kasutada ja hinnata aastatuhandeid. Ka Eestis tegeldi mesindusega juba muinasajal. Tänapäevalgi on mesiniku amet hinnas ja hea mesi on nõutud ja kallis.

Mis on mesi
Ammu tuntud, kasulikuks ja kosutavaks peetud loodusand oma imejõuga on kasulik toidupoolis, aga ka ravim. Mesi on hea süsivesikute kandja, rikas bioaktiivsetest ja mineraalainetest ning vitamiinidest. Mesi sisaldab mineraalaineid küll suhteliselt väikestes kogustes, kuid organismile ideaalses vastavuses: raud, vask, mangaan, räniühendid, kloor, kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, magneesium jm. Kui mees on veel rikkalikult õietolmu ja suira, siis sisaldab selline mesi kõiki vitamiine. Keskkond nende säilimiseks on ideaalne. Erinevalt puu- ja köögiviljadest püsib C-vitamiin mees kaua. Mesi sisaldab ka inimorganismile vajalikke aminohappeid, orgaanilisi happeid, samuti biostimulaatoreid, hormoone.

Mesi on bakteritsiidse toimega, see tähendab viirustele ning mikroobidele ebasoodsat keskkonda, säilitades organismis kehaomased bakterid. Õietolmu ja nektarit korjatakse sadadest eri liikidest, siis ei ole mingit mõtet mett enam segada ravimtaimede ekstraktidega (müüakse segumett - see on kahjuks vaid äri!), mis inimorganismile ei mõju tervendavamalt kui mesi ise. Mett võime lisada raviteedele või soojale veele, kus ta toime organismile on ideaalne. Mee kvaliteet ja kooslus sõltub aga paljuski sellest, millisest piirkonnast ning millistest taimedest on nektar kogutud. Mee värvus ja maitsegi oleneb palju eri ajal õitsevatest taimedest, kuid biokeemilist kooslust see eriti ei mõjuta. Mõningad uuringud küll näitavad, et tumedas mees on rohkem mineraalaineid, kuid see pole esmatähtis.

Mee eelised suhkru ees
Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Mesi on organismile kergesti omastatav, sest ta juba sisaldab segu fruktoosist ja glükoosist, mis annavad kiiresti ja ilma organismi vaevamata energiat. Võrreldes suhkruga on mesi ideaalne energiaallikas, sest suhkur peab alles organismis muutuma kehaomaseks. Suhkur on tühi toitainetest ja jääb organismile ikkagi vaid maitseaineks ja energiaallikaks. Külmetus- ja teiste haiguste korral on oluline suhkur asendada meega, nii vabanevad seedeorganid inversioonist (roosuhkur peab lõhustuma lihtsüsivesikuteks). Organism omandab mett kergesti, see ei kahjusta seedetrakti. Kuna vajalik energia vabaneb kiiresti, siis aitab ta pärast füüsilist pingutust organismil kiirelt taastuda. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile ega koorma neerusid üle nagu suhkur. Mesi aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskelt omastatavaid toitaineid. Mesi tõstab immuunsust, kiirendab haigustest paranemist.

Juba enne, kui tõbi käes
Tavaliselt hakatakse mett tarvitama siis, kui mõni haigus kimbutamas ( seda tuleb tarvitada kogu elu. Regulaarsed meetarvitajad haigestuvad palju harvemini angiini, ülemiste hingamisteede viirushaigustesse, bronhiiti, kopsupõletikku ja põskkoopapõletikku. Kõik need haigused ohustavad südant ja veresooni ning tulemuseks võivad olla südamelihasepõletikud, rütmihäired, südamereuma jt südame- ja veresoonkonnahaigused. Mesi soodustab süsivesikute (glükoos ja fruktoos) rakkudesse pääsu. Eriti palju vajab süsivesikuid kogu elu pidevalt rütmiliselt kokkutõmbav südamelihas. Mee olulisem osa on ülemiste hingamisteede tervistamine, mao- ja kaksteistsõrmiksoole korrashoid, neerude normaalne tervistamine ja loomulikult südametegevuse korrashoid.

Kui palju profülaktikaks tarvitada

• Lapsele on paras kogus 3 kuhjaga teelusikat päevas.
• Täiskasvanu peaks lubama endale 50-100 g ööpäevas; seejuures arvestama, et mesi on 1,42 korda raskem kui vesi (1 l mett kaalub 1420 g).
• Vajaliku meekoguse võib tarvitada erineval moel: maitsestada toorsalateid, lisada mitte kuumale teele või kohvile, kohupiimale, keefirile, magusatele suppidele, määrida leivale või juua sooja veega lahjendatult jne.
• Mesi sobib nii mao ülihappesuse kui ka normaal- ja alahappesuse korral oma antibakteriaalse toime tõttu. Tundliku maoga (enamasti ülihappesus) inimesed võiksid juua 40kraadises vees lahustatud mett hommikul 1-1,5 tundi enne hommikusööki (1 tl mett 0,5 kl sooja vee kohta).
• Normaal- ja alahappesuse korral võib juua toaleiget meevett aga vahetult enne sööki.

Rahvameditsiin soovitab

Rahvameditsiin on mett kasutanud paljude inimpõlvede jooksul ja vanad tarkused on kasutusel ka tänapäeval:

• köha ja nohu puhul juua sooja meevett sidruniga või teha sibula-meesegu (lasta seista hakitud sibulaga mett umbes 4 tundi) ning tilgutada seda mahla ninna ja võtta lusikaga sisse;
• valutavale kurgule teha ööseks kaelale meekompressi;
• palaviku korral juua ravimteesid koos meega (lisada jahtunult umbes 45*C teele);
• hingamisteede haigestumisel teha meekompressi rinnaesisele;
• parodontoosi korral määrida igemeid meega mitu korda päevas;
• suukoopa haavandite ja villikeste korral panna peale meega immutatud marli või vatt;
• mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral juua meevett enne sööki (vt eelmine lõik);
• kõrgvererõhu korral võtta 3 korda päevas peedi- ja porgandimahla meega (päevas 2 kl lahjendatud mahla segu);
• südamekahjustusega kõrgvererõhutõve korral on kasulik lisada klaasile meele 1 sidrun ja naerimahla;
• verevaesuse puhul on hea segada mett purustatud jõhvikate või -mahlaga, sobib ka kõrgvererõhu korral (võtta 1 sl segu 1:1 enne sööki 3 korda päevas);
• ateroskleroosi pidurdamiseks segada mett kibuvitsa- ja viirpuumarjadest valmistatud tõmmisega (pärast tõmmise kurnamist ja jahtumist 45 kraadini lisada mett);
• madala vererõhuga teha purustatud pähklitest ja meest segu 1:1 ja määrida leivale 1 sl;
• südamepuudulikkuse korral kasutada aaloemahla ja mee segu (paar sl päevas enne sööki);
• sapiteede haigustel tarvitada mett koos vastavate taimeteede või tõmmistega;
• kõhukinnisuse korral võtta 1 sl koos veega enne sööki (reguleerib soolte tegevust);
• mao ja soolte tegevuse ergutamiseks on kasulik juua seguteed raudrohust ja nõgestest, mille jahtumisel lisada 1 kl kohta 1 sl mett ning juua 0,5 kl 30 minutit enne sööki;
• ekseemide korral määrida (valmistada searasvaga salv) haigeid kohti;
• seenhaigustel määrida või teha kompresse meega;
• valutavaid liigeseid määrida või teha kompressi mee ja soola seguga, parem soojas saunas;
• organismi puhastamisel on meeveel eriline osa täita, eeskätt maksa ja neerude töö stimuleerimisel;
• kukekannusele panna soola ja mee kompress;
• pärasoole hemorroidide korral panna meetampoon ööseks;
• öise märgamise vastu lastele anda igal õhtul enne uinumist 1 tl mett (seob vedelikku);
• unepuudusel juua sooja piima või vett meega enne magamaheitmist.
•  

Armastab, ei armasta. Kasutab, ei kasuta
Paljudele ei maitse mesi üldse, maiamad aga peavad oma liigset kiindumust kahjulikuks. Kellele meenutab mee maitse ainult külmetushaigusega joodud ravimteed, kes keeldub otsustavalt kõigest, mis meega seotud. Mõõdukat tarvitajat pole vaja veenda mee imeliselt tervistavates omadustes. Ta on seda aastatega ise kogenud. Ka paljudele lastele mesi ei meeldi, kuigi on eriti oluline kasvavale organismile. Kahjuks on neid, kes on ülitundlikud mee suhtes, milleks võib olla mitmeid põhjusi. Lastel see tihti aastatega möödub. Neid, kes ei armasta mett ehedal kujul kasutada, tuleb vanematel harjutada seda toidus või joogis kasutama. Toidus kasutades peame teadvustama, et mett ei tohi kuumutada üle 40 kraadi, veel enam keeta. Sel juhul hävitame boiaktiivsed ained, ensüümid - aga just need määravadki mee raviväärtuse.

Toite meega

Mett võib magustajana lisada kõikidele toitudele, enamasti kasutame magustoitude, putrude, salatite ja kastmete maitsestamiseks. Tänapäeval on kokandus hakanud eriti ohtralt mett kasutama, küll ahjupraadidele ja grillitud lihale määrima, kuumade kastmete valmistamisel, hapukapsahautisse lisama jne. Sel juhul on mesi meie jaoks maitseaine ja ravivat toimet ta ei oma enam. Hoopis halb, kui grillime meega määritud liha mustaks, tekivad kantserogeensed ained, mis on ohtlikud meie organismile. Häda pole veel suur, kui näiteks maitsestame puuviljad meega terve linnu kõhuõõne täitmiseks või lisame suvalisse taignasse, sest siis ta ainult kuumeneb, kuid hävivad siiski kõik ensüümid ja paljud bioaktiivsed ained, kuid õnneks ei tekita organismile kahju. Meega võib maitsestada ja mett võib kasutada lisandiks paljudes toitudes, kuid teeme seda näiteks kastmete, magusate puuviljasuppide, kissellide jt valmistamise lõppstaadiumis, kui toit on jahtunud 40 kraadini. Mesi on sedavõrd kallis ja suure väärtusega, et mett läbi kuumutada ei tohiks praegusel majanduslikult raskel ajal, kus kõik toiduained aina kallinevad. Meega võib serveerida putrusid, vahustatud kohupiima, piimakisselli; teha lihavõtte pashat ja külmi torte/kooke jm.
Toon mõned näited, kus ja kuidas saame mett tervislikult kasutada.

Puuviljajogurt
2 kl maitsestamata jogurtit või keefiri, 1 õun, 1 pirn, 1sl mett.
Pese puuviljad (importpuuviljad koori!), lõika südamikud välja ning riivi või tükelda peenteks kuubikuteks. Mesi sega jogurtiga ja puuviljadega, jaga 3 klaasi. Puuviljade asemel võid kasutada ka sügavkülmutatud marju (eelnevalt poolenisti külmkapis sulatatud).

Kohupiim porgandi ja õuntega
1 kl riivitud porgandit, 1 kl riivitud õunu, 400g kohupiima, 2sl hapukoort, 2sl mett.
Pese, koori ja riivi porgandid ning õunad. Hõõru kohupiim hapukoore ja meega hästi vahule, lisa riivitud porgandid ja õunad, sega läbi ja lase veidi seista maitsete ühtlustamiseks.

Kaalika toorsalat
2 keskmist kaalikat, 1 väike porgand, 1 kl jõhvikaid, mett maitse järgi, meega maitsestatud majoneeskastet.
Mulju puulusikaga marjad koos meega katki. Puhasta juurviljad ja riivi jämeda riiviga ning sega ettevaatlikult juurde purustatud marjad. Kaste serveeri eraldi kannus. Sobib süüa iseseisvalt või serveerida prae kõrvale. Salati võid valmistada ka teiste hapude marjadega. Samal põhimõttel võid valmistada salati hapu- või värskekapsaga.

Külm peedisupp
1 l kalja, 0,5kg riivitud keedupeeti, 2 värsket kurki, punt rohelist sibulat, 2 keedetud muna, 100g taist sinki, 2sl hapukoort, soola, mett, maitserohelist.
Tükelda värske kurk, roheline sibul, keedumuna, sink ja lisa kaljale. Ajanappusest osta valmisriivitud keedupeeti ning lisa see teistele ainetele koos meega segatud hapukoorega, maitsesta. Serveeri rikkaliku maitserohelisega.

Autor: AIVE LUIGELA