Mesinduskeskuse idee hakkab lõpuks Muhus vilja kandma

www.omasaar.ee/index.php

Juba kümne aasta eest Muhumaale mesinduskeskuse rajamise ideega välja tulnud mesinik Aimar Lauge on asja teostamisele lähemal kui kunagi varem. Projekt on valmis, ehitusluba olemas ning LEADER-programmile rahastamistaotlus esitatud.

“Mesinduskeskus on nii kaugel, et LEADER-projekti viisin avalduse sisse ära. Nüüd tuleb oodata vastust,” rääkis Lauge, kes kevadel sai Muhu vallavalitsuselt ehitusloa Hellamaale mesinduskeskuse rajamiseks.
Mesinduskeskuse rajamise taga on tosinat mesinikku ühendav MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühing. LEA-DER-projektist on Lauge sõnul võimalik maksimaalselt saada 200 000 eurot, millest üksi jääks kindlasti väheks, ülejäänu panustavad ühingu liikmed.

Mesinduskeskuse mõte on Laugel juba kümme aastat peas olnud. Esialgu kavatseti see teha Hellamaale, siis osteti ära Pöide meierei plaaniga see ümber ehitada ning nüüd ollakse taas Hellamaal tagasi, et keskus nullist üles ehitada.

Keskuse rajamise täpne ajagraafik ei ole paigas, sest oodatakse rahastamise otsust. “Meile meeldiks, kui kevadeks oleks katuse all juba,” ütles Lauge. Ehitusluba on välja antud kaheks aastaks.

Mesinduskeskus kõigile

Saaremaa meetootjate ühingusse kuulub hetkel 12 liiget, kuid kui siin mesinikele koolituspäevi korraldatakse, käib kohal isegi viiskümmend mesinikku. Mesinduskeskus oleks avatud aga kõigile, kellel mesinduse vastu huvi, ka neile, kes hetkel veel mesindusega ei tegele, aga võibolla soovivad tegeleda.

Keskusesse planeeritakse 30-kohalist õppeklassi ning kaasaegset õppemesilat, et inimesed saaksid tutvuda, milline on kaasaegne mesindus. Tegelikult unistavad mesinikud, et keskuses oleks olemas kõik.
Näiteks on sinna plaanitud võimalused ja vahendid vaha sulatamiseks, mee vurritamiseks ning pakendamiseks, aga ka tootearenduskeskus, kus uusi tooteid välja töötada.

Aimar Lauge tõi näite, et kui praegu tahab mesinik mee sisse lisada õietolmu, peavad tal selleks tegevuseks olemas olema ruumid, mis vastavad teatud nõuetele. Et aga selliseid tingimusi igal mesinikul käepärast ei ole, täidaks seda rolli mesinduskeskus.

Keskuses mee vurritamise näitena tõmbas ta paralleeli õunakasvatusega, kus õunakasvatajad käivad oma õunu mujal mahlaks pressimas. Mesinik võib samamoodi tuua mesinduskeskusesse oma kärjed, need ära vurritada ning mee koju viia. Lauge märkis, et selles ei oleks iseenesest midagi uut, sest ka praegu käiakse tema juures kärgi sulatamas.

Saunas ei vurrita

Praegused nõuded on tema sõnul sellised, et kui mesinikul on üle 15 pere, siis peavad tal olema ka vastavad tootmishooned. “Saunas vurritamine ei lähe enam mitte!” sõnas ta kinnitamaks, et vajadust sellise ruumi järele on.
Ka soovitakse keskusesse teha ruumid, kus mett hoiustada nii, et selle kvaliteet ei muutu, ning mõtted on olemas mee ühiseks turustamiseks.
“Saaremaa mett igal juhul häbenema ei pea,” ütles Lauge, kelle toodetud Saaremaine kreemjas spordimesi tunnistati nelja aasta eest Eesti parimaks tervisetoiduks.

Kvaliteet ja maitseomadused on Saaremaa meel tema sõnul väga head, kuid saagikus jääb meil püsimaale alla. Ka selle juures saab tulevane keskus abiks olla, sest seal saab tegeleda tõuaretusega.
Eestis Lauge sõnul sellist mesinduskeskust kuskil ei ole, ehkki mõtteid olevat liikunud. “Mujal on püütud teha, aga nii kaugele kui saare mesinikud on jõudnud, pole kuskil jõutud,” sõnas mesinik.