Mesilaste pidamine ei saa olla meelakkumine

Lisatud Urmas poolt N, 15/10/2009 - 09:37
Kairi Oja
aripaev@aripaev.ee
 
Mesindusega tegelemine kandub edasi põlvest põlve, mesinikud ise on pühendunud talunikud, kes asjatavad mesilindudega ka siis, kui sellest parasjagu suuremat tulu ei sünni ning leivakõrvane tuleb muul moel lauale hankida.
 

Selle aasta kevadel oli taimede õitsemisperiood vihmane, sestap pole ka tänavune meesaak kiita. Nii on ka mee hind mullusega võrreldes paarkümmend krooni kallim - kilo mett saab turult 90-120 krooniga. Kui teil juhtub aga mesinikust naabrimees olema, siis vaevalt ta üle 80 krooni kilost võtab. N-ö päris poes on linnumagus teinekord isegi paar korda kallim, kuigi ka meeturul kummitab kodumaist tootjat Hiinast, Argentinast ja teab kust veel üle piiri voolav odavmesi.

Mee kokkuostuhind oli septembris 50 kr/kg, ent kuna mett on vähe, siis loodavad mesinikud selle kerkimist 60 kr/kg peale. Mesinikud prognoosivad, et kodumaine mesi on tuleva aasta veebruariks otsas mis otsas.

Parim on looduslikult heinamaalt korjatud mesi

Ikalduse toob mesindustaludele teadagi vihmane suvi - kui pole päikest, ei saagi loota, et taimed õitseksid. Ja kui taimed ei õitse, pole mesilastel kuskilt mett varuda. Viimati käis selline ikaldus mesinikest üle 1997.-1999. aastatel, mil keskmine meesaak jäi pere kohta vaid nelja kilo kanti.

hind 

- 105 krooni maksab praegu keskmiselt kilogramm mett turul või laadaplatsil.

Kolmandat põlve mesinik ja kolmekümne aasta pikkuse mesilaste pidamise kogemusega Jakob Tammela mesitalu asub Põlvamaal Moostes. Toodanguks lisaks meele õietolm ja taruvaik. Ta kinnitas, et kui mesila läheduses on korralik looduslik karjamaa, võib loota heale saagile ja tegevuse tasuvusele. Mingit rapsipõldu pole tingimata tarvis. Rapsipõllult mett korjanud mesilaspered annavad küll head saaki, kuid rapsimesi ei ole Tammela sõnul rahva seas hinnatud.

Vanemaks jäädes on Jakob Tammela talus mesilasperesid järgemööda vähendanud.

"Varasema 60 taru asemel on neid nüüd üksjagu vähem. Aga ikka on mesiniku tööpäev pikk, sest vaja on tegeleda ka emade kasvatamisega ja vahetamisega," kirjeldas Tammela oma argitoimetusi. "Mesinikul ei ole suvel ühtegi vaba päeva. Kui keegi arvab, et mesi on ülemäära kallis, siis proovigu seda ise toota. Kes kord seda vaeva näinud, leiab, et mesi peaks veelgi kallim olema."

Kaubandusketti ei ole Jakob Tammela kunagi mett pakkunud. Siiski pole mesinikul ostjate leidmisega eales muret olnud - pigem tuleb meest puudus kätte.

Perefirma Artocarpus on Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustikul looduslikesse paikadesse paigutanud kümneid mesitarusid, kus pesitsevad itaalia tõugu rahulikud ja töökad mesilinnud. Mesitalu toodangu moodustab mesi nii ehedalt kui ka kõikvõimalike lisanditega.

Kui keegi arvab, et mesi on ülemäära kallis, siis proovigu seda ise toota. Kes kord seda tööd ja vaeva näinud, leiab, et mesi peaks veelgi kallim olema.  Jakob Tammela, Põlvamaa mesinik
 

Talu perenaine Maire Valtin on seda meelt, et Eestimaal toodetud mesi on nii ehk naa mahetoode - kui inimene seda ei riku, siis mesilane annab endast parima, ütleb ta. Kuid teda teeb murelikuks, et Eestis pole mesindust toetavaid tööstusharusid, mistõttu iga mesinik on sunnitud midagi omaenese tarkusest kokku segama ja uusi nippe leiutama, et oma kraamile ostjaid leida.

"Sellest aastast saab mesinik mingi sümboolse summa, kui karu käib tarusid rüüstamas. Ja see on kõik," nentis Valtin. "Ometi sõltub meesaak suuresti ilmast, täpselt nagu põllumeeste viljasaakki. Ebavõrdsus valitseb vähemalt nende mesinike puhul, kellele mesindus on ainus sissetulek."

Mesinike ja teiste farmerite vahel valitseb ebavõrdsus

Maire Valtin kummutab kujutelma mesiniku tööst kui meelakkumisest. Lõviosa suveajast kulub tema mesitalus perede laiendamisele, mesilasemade kasvatamisele, vurritamisele, pakendamisele ja nädalalõppudel meesegude tutvustamisele laatadel, messidel. Suve lõpus jätkub vurritamine, perede koondamine, mesilaste ravimine jmt tööd.

Saarte Nõuandekeskuse mesinduskonsultant Aimar Lauge peab sadat mesilasperet ning kavatseb tuleval aastal nende arvu suurendada 150 pereni. Mee tootmise kõrval tegeleb ta mesilasemade kasvatamise ja müügiga.

Saaremaal mesinikke koondab MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühing. Hiljaaegu tellis MTÜ projekti euronõuetele vastava 3,7 miljonit krooni maksva õppemesila rajamiseks.

Tulusaim on meemüük taluhoovis

Mesinikud ei sea iga hinna eest eesmärgiks oma meepottide eksponeerimist kaubakeskustes.

Kõige tulusamaks hinnatakse müüki otse taluhoovist, sest edasimüüjate kaudu turustades lisandub hulgihinnale lõpuks veel teist samapalju.

Hiiumaal Sireli mesindustalu pidava Peep Martverki hinnangul tasub mesilaste pidamine ennast praegu ära juhul, kui mesilasperede arv jääb talus paarisaja piiresse, nii et kõigi asjatoimetustega saadakse hakkama suuremat tööjõudu palkamata.

Märkimisväärse kuluna nimetab ta pakendamist, mee poehinnale lisab õhku tõsiasi, et kaubandus ei lepi alla 30protsendilise vaheltkasuga, lisada tuleb veel 20 protsenti käibemaksu.

"Ketti pääsemine on keeruline, pealegi püüavad poed hindu kõvasti alla suruda," nentis Martverk.

Kuid üha enam õnnestub mett realiseerida hulgi mõnele toidutootjale. Martverki sõnul on seda hakanud kasutama näiteks kondiitri- ja lihatööstused.

Kommentaarid

Aimar Lauge, Saaremaa mesinik
Eesti mesinduse suur mure on, et Eestis ei toimu alates 1994. aastast riiklikku mesindusõpet.

Ise olen kursuseid teinud 11 aastat, viimasel kahel aastal enam mitte. Seega ootab ees mesinike puudus. Mett võime välismaalt sisse osta, aga mesilasi, kes meie õuna ja marjapuud ära tolmendaks, piiri tagant ei osta.

Murelaps on ka mesinike killustatus. Mesinike hääl riigi tasandil on imenõrguke - lehma ammumine on Toompeale kuulda, aga mesilase sumin jääb sellele paraku alla. Aga kui pole enam mesilast, pole enam, kes ristikut tolmleks ja pärast pole ka enam lehma ega piima poes.

Maire Valtin, perefirma Artocarpus mesinik
Head mett peab ikka maitse järgi valima, sest peale laboratoorse uuringu pole muud võimalust kvaliteeti määrata. Kõik need tindipliiatsiga määramised ja lusika ümber keerutamised näitavad ainult mee niiskuse sisaldust, mis ei tohi olla suurem kui 21% Hea mesi tekitab kurgus kipitusetunde või ajab köhatama.

Mesinikud ei sööda mesilastele suhkrut, nagu arvatakse. Suhkur kallis ja mesi on sel juhul värvitu hall mass ja üldse mitte maitsev. Kristall, mis meesse tekib, pole mitte suhkru söötmisest, vaid loomulik nähtus mee kõvemaks muutudes.

taust
    Mesilaste pidamine kui kindel osa maamajandusest
  • 2001. aasta põllumajandusloenduse ajal oli Eestis 76 000 mesinikku ning umbes 55 000 mesilasperet.
  • 2011. aastal on plaanis järjekordne loendus, mesinike keskmine vanus on selleks ajaks 57-58 eluaasta ringis.
  • Aastal 1975 lõpetas Olustvere kutsekoolis mesinduse eriala ligikaudu 600 mesinikku.
  • Praeguseks on tõsiseltvõetavaid profimesinikke Eestis ligikaudu 60 ning keskeltläbi 100-150 peret saavad mesinduse abil leiva lauale.
  • Elukutseliste mesinike päralt on umbes pool kodumaa meeturust.
  • Lisaks on veel n-ö poolprofid, keda on 250 ringis.
  • Ligikaudu 1000 inimest peavad praegu igaüks umbes 10-15 mesilasperet, ühtekokku on erineval tasemel mesinikke Eestis kokku 7000 ümber.
  • Ligikaudu 15 protsenti Eesti meeturust moodustab importmesi, millest lõviosa pärineb Argentinast, Hiinast, Ukrainast ning Venemaalt.
  • Parimad Eestimaa piirkonnad mesilaste pidamiseks on Pandivere kant ja Ida-Järvamaa.
  • Mesindusvaldkonna arendamisel juhindutakse "Mee tootmise ja turustamise Eesti riikliku programmi 2007-2011" sätetest.
ohhoo
    Mesilaspere sööb ise rohkem mett kui toodab
  • Väga heade tingimuste korral võib hooajal saada mesilasperelt 40-55 kg mett, keskmine saak on 20-30 kg.
  • Eestis toodetakse ligikaudu 1000 tonni mett aastas.
  • Mett tarbivad ka mesilased ise - üks mesilaspere sööb aastas ära ligi 100 kg mett.
  • Mesilastele antakse suhkrulahust ligi kuue kuu jooksul, sest see aitab tekitada vähem jääke ning seeläbi tarus puhtust hoida.
  • Tänapäeval kasutatakse mesilaste pidamisel lamatarude asemel rohkem korpustarusid. Korpustaru on tootlikum ja seda on lihtsam puhastada.
võrdlus
Kaks näidet mesinduse tasuvuse kohta
    1. näide
  • Mesinikul 150 mesilasperet ja ta mesindab üksi ja müüb ka ise mee.
  • Meesaak pere kohta on 30 kg.
  • Mee müügihind 80 kr/kg.
  • Pärast kulude mahaarvamist ja maksuametile maksmist jääb mesinikule kätte 16 087 krooni kuus.
    2. näide
  • Talus on 400 mesilasperet.
  • Meesaak on 30 kg pere kohta.
  • Mesinik müüs mee hulgifirmale hinnaga 50 kr/kg.
  • Mesinik kasutab ka palgatööjõudu, makstes ühele inimesele aastaringi miinimumpalka.
  • Mesinikule jääb pärast makse ja kulusid kätte 18 191 krooni kuus.
  • Nähtub, et mesindus võimaldab ära elada küll, aga esimese näite eeldus on, et mesinik suudab mee ise maha müüa. Tal peab olema suur klientuur, mis tekkib ehk alles 10-15 aastaga, ja töökogemused.
  • Teise näite puhul peavad talus olema suured ruumid inventari hoidmiseks ja mee vurritamiseks (400-500 m2). See tähendab algselt suuri investeeringuid ja laenuraha. Ja on enam kui küsitav, kas keegi üldse tuleb miinimumpalgaga tööle.

Allikad: Eesti Mesinike Liit, statistikaamet, Äripäev

vaata ka
    www.mesindus.ee
  • Eesti Mesinike Liidu võrgupaik. Mesinike Liit viib läbi ka toodetud mee kvaliteedikontrolli.
    www.mesi.ee
  • Mee ja mesindussaaduste ostu-müügiportaal.