EL suurendab mesindussektori toetust

Lisatud Urmas poolt N, 16/09/2010 - 07:11

Komisjon kinnitas täna 27 liikmesriigi riiklikud programmid aastateks 2011-2013, mille eesmärk on arendada mesindustoodete tootmist ja turustamist. Võrreldes eelmise perioodiga (2008-2010) on ELi panus programmide rahastamisesse kasvanud ligi 25%, st 26 miljonilt eurolt 32 miljoni euroni aastas.

Mesindussektori elujõulisus on eluliselt tähtis, kui arvestada mesilaste olulist rolli tolmeldamisel. Mitme aasta jooksul on mesilaste suremus olnud enneolematult suur. See ei muuda ainult mesinike majanduslikku olukorda keeruliseks, vaid ohustab ka elurikkust. Riiklikud programmid on praegu ainus olemasolev viis, et osaliseltki hüvitada mesilaste hävimist. Liikmesriigid on olnud rahul programmidest saadud kasuga ning riiklikest programmidest rahastatavate meetmete positiivne mõju on laialdaselt tunnustatud ka mesinike hulgas.

Seetõttu otsustas komisjon suurendada riiklike programmide kaasrahastamist aastatel 2011-2013 ja eraldas nüüd selleks 32 miljonit eurot aastas. Perioodil 2008-2010 eraldas EL mesinikele kaasrahastamisprojektideks 26 miljonit eurot. See aitab suurendada programmide tõhusust ja näitab komisjoni ennetavat lähenemisviisi selle väga tundliku valdkonna probleemide lahendamisel.

Kõik liikmesriigid on teavitanud komisjoni oma riiklikest mesindusprogrammide meetmetest. Programmid sisaldavad muu hulgas järgmisi meetmeid: varroatoositõrje, mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine, laborite toetamine, mesitarude arvukuse suurendamine, rakendusuuringute programmid ja tehniline abi. Kõik 27 programmi on kaasrahastamiseks abikõlblikud.

Lisas on esitatud mesipuude arv igas liikmesriigis ja programmide iga-aastane rahastamine (ELi osalus ja kogusumma).

Taust

Ühise turukorralduse ühtne määrus1 näeb ette mesindussektori rahalist toetust. Iga liikmesriik võib iga kolme aasta järel esitada riikliku mesindusprogrammi, mille eesmärk on arendada mesindustoodete tootmist ja turustamist. Programm sisaldab mesindussektori struktuuri uurimist. Kõik liikmesriigid on väljendanud huvi osaleda neis programmides perioodil 2011-2013.

 

Liikmesriik

 

Mesitarud

Riiklike programmide rahastamine, eurodes

Number

%

2011

2012

2013

Kokku: (Liikmesriik+EL)

ELi kaasrahastamine

Kokku: (Liikmesriik+EL)

ELi kaasrahastamine

Kokku: (Liikmesriik+EL)

ELi kaasrahastamine

BE

112 000

0,801

571 800

285 900

571 800

285 900

571 800

285 900

BG

617 420

4,415

3 773 392

1 675 424

3 827 078

1 670 033

3 663 463

1 662 376

CZ

497 946

3,561

2 500 000

1 250 000

2 575 758

1 287 879

2 632 576

1 316 288

DK

170 000

1,216

357 858

178 929

340 657

170 329

365 115

182 557

DE

711 913

5,091

3 022 300

1 511 150

3 022 300

1 511 150

3 022 300

1 511 150

EE

24 800

0,177

99 191

49 595

99 191

49 595

99 191

49 595

EL

1 502 239

10,742

5 600 000

2 800 000

5 600 000

2 800 000

5 600 000

2 800 000

ES

2 459 373

17,586

11 000 000

5 500 000

11 000 000

5 500 000

11 000 000

5 500 000

FR

1 338 650

9,572

5 500 000

2 750 000

5 500 000

2 750 000

5 500 000

2 750 000

IE

24 000

0,172

100 000

50 000

100 000

50 000

100 000

50 000

IT

1 127 836

8,065

7 728 265

3 060 484

7 820 761

3 050 635

7 866 258

3 036 648

CY

43 975

0,314

233 000

116 500

233 000

116 500

233 000

116 500

LV

64 133

0,459

270 192

135 096

270 192

135 096

270 192

135 096

LT

117 977

0,844

1 158 480

320 141

1 158 480

319 111

1 158 480

317 648

LU

8 171

0,058

45 600

22 173

45 600

22 101

45 600

22 000

HU

900 000

6,435

4 020 000

2 010 000

4 020 000

2 010 000

4 020 000

2 010 000

MT

2 722

0,019

13 974

6 987

13 974

6 987

13 974

6 987

NL

80 000

0,572

334 200

167 100

341 938

170 969

354 646

177 323

AT

367 583

2,628

1 500 000

750 000

1 500 000

750 000

1 500 000

750 000

PL

1 123 356

8,033

5 030 000

2 515 000

5 030 000

2 515 000

5 030 000

2 515 000

PT

562 557

4,023

2 517 000

1 258 500

2 517 000

1 258 500

2 517 000

1 258 500

RO

1 280 000

9,153

8 065 570

3 473 395

9 813 679

3 462 218

10 886 824

3 446 343

SI

142 751

1,021

889 500

387 368

889 500

386 121

889 500

384 351

SK

235 689

1,685

2 000 000

639 563

2 000 000

637 505

2 000 000

634 582

FI

46 000

0,329

200 686

100 343

200 826

100 413

201 191

100 596

SE

150 000

1,073

485 659

242 829

485 659

242 829

485 659

242 829

UK

274 000

1,959

1 790 738

743 523

1 790 738

741 131

1 790 738

737 733

KOKKU

13 985 091

100%

68 807 404

32 000 001

70 768 130

32 000 001

71 817 505

32 000 001
ManusSuurus
IP-10-1121_ET.pdf127.57 KB

Kommentaarid

by Rebaseonu - 23.09.2010 - 13:53

Ha ha ))

Slavik, ne tebe ukazyvat' shto MNE delat' ))))))))))))))))

by slavik - 22.09.2010 - 09:42

Rebaseonule

Rebaseonu, nutmise ja vingumise asemel võiksid mõelda, kuidas seda raha sihipärasemalt mesinduse heaks kasutada.

by Rebaseonu - 20.09.2010 - 13:28

Ah hakkavad toetama

Ma kohe kardan igasugu toetamist

Piimandust toetatakse nii et 1- 2 lehma pidajad on pillid kokku pannud sest nende piima ei võetud enam vastu. Maalt on kadunud piimapukid. Tootmine on koondunud suurte mitmesajapealiste lautade kätte sest 1- 2 lehma pidajad ei tarvita pankade liisingut. Väiketalunikud on hingusele läinud. Piimakombinaadid ja suured jaeketid dikteerivad hindasid ja nöögivad maksmisega. Makstakse selle eest kui põld harimata.

Mesinduse tulevik:

Leitakse et mett võib müüa vaid pakendamise luba omav firma. Latt tõstetakse santehniliste nõuetega lakke. Eestisse jääb 2- 3 firmat kellega suhtlevad jaeketid. 1- 2 taru pidajad lõpetavad tegevuse sest kehtestatud nõudeid on liiga kulukas täita ja võidakse trahvi teha. Samas ei keela miski pakendajatel välismaalt 1- 2 dollariga/kilo mett sisse osta, seda Eesti meega segada ja müüa mis annab hoova kokkuostu hinna survestamiseks ja maksmisega venitamiseks. Ülemäära kulukate nõuete täitmine viib üles mee omahinna, tootmist püütakse kõigi vahenditega odavamaks teha. Kui praegu piisab kutselistel äraelamiseks olenevalt elustandardist 80- 100 tarust, siis 5 aasta pärast on vaja 200- 250 taru et toime tulla. Levib mesinduse ameerikalik variant kus mesilased on lihtsalt üks kastitäis tüütuid putukaid mis peavad suve jooksul x kilo mett kokku kraapima. Raame vahetatakse nii harva kui võimalik sest uute ülesehitamine tuleb mee arvelt. Põllumajanduses levib geenmuundatud monokultuur. CCD jõuab Eestisse, nii mõnigi mesinik gaasitab ise sügisel mesilinnud surnuks sest odavam on kevadel uus pere osta kui vana ületalve pidada, lisaks on võimalus hüvitist saada.

Tuleb meelde üks veneaegne multikas kus üks jänes metsas korraliku segaduse tekitas. Jänesel oli ülikond ja lips ja ta tahtis kangesti korda luua. Et sajajalgne ei teadnud kumma jalaga ta kõndimist alustab, see pälvis hukkamõistu ja loll jänes hakkas sajajalgset dresseerima. Tulemus- sajajalgne murdis oma jalad. Ei mäletagi kõike aga sarnaselt keeras ta mitu käkki kokku. Vene kõnekäänd ütleb et ära paranda seda mis töötab. Too jänes toppis aga visalt oma nina igale poole ja püüdis iga asja ümber korraldada. Et ta aga rumal oli siis ei tulnud sellest midagi välja. Minu meelest on see jänes kaasaegsete jewrobürokraatide esiisa ja vaimne juht. Mida teab üks pintsaklipslane mesindusest? Vastan: ta on sama pädev kui keskmine valimisnimekirjaga Riigikokku saanud sportlane riigi juhtimises. Parteiline broiler kellele partei annab ameti ja ka mõistuse. Tõelised kameeleonid kes ühel ametiajal on kaitseministrid, teisel rahandusministrid.

Kõige sellega läheb samamoodi nagu ettevõtluse toetamisega- tolku ei mingit sest raha läheb valesse kohta, bürokraatia tekitamiseks, käigushoidmiseks ja kontrollmehhanismi loomiseks. Vastava komisjoni liikmed hakkavad saama a' 30 tonni sellestsamast rahast millega peaks mesindust toetama. Nagu üks khm.. arenguga seotud fond omale lubab.